Riigihangete seadus valmis üle turuosaliste pea

"Kehtivas riigihangete seaduses on ebaõigesti kirjas nn in-house ehk sisetehingu erand, mis seisneb selles, et kui ostjal on võimalik teenuse või kauba sisseostmise asemel see ise ära teha, ei pea ta hanget korraldama," rääkis advokaadibüroo Sorainen partner Carri Ginter.

Rahandusministeeriumist tulnud eelnõu algtekst ja valitsuse suunamisel riigikogus praegu arutletav tekst erinevad nagu öö ja päev ning Euroopa Liidu õigusele vastav eelnõu kirjutati vahepeal lihtsalt ümber, lisas ta.

Ginteri kinnitusel lubab ELi õigus ja Euroopa Kohtu praktika olukorda, kus kohalik omavalitsus korraldab jäätmeveo oma territooriumil läbi in-house tehingu, kui selleks on täidetud ranged eeltingimused.

Riigikogu majanduskomisjoni liikme, eelnõu eest vastutava Hannes Astoki sõnul muudetaksegi seadust sellepärast, et valitsusest tulevad ideed ei pruugi olla kõige paremad. "Mina küll ei arva, et seaduse uus tekst ei vasta ELi nõuetele," rääkis ta ning lisas, et ELi õiguses on väga paljud asjad jäetud liikmesriikide endi otsustada.  Reformierakonda kuuluva Astoki kinnitusel on in-house tehingu piirang ainult korraldatud jäätmeveole, mitte enam jäätmekäsitlusele üldiselt.

Linnad ja vallad pole rahul

Paikuse vallavanema Kuno Erkmanni sõnul esitasid nad riigikogu majanduskomisjonile seadusemuudatuse kohta arupärimise. "Eelnõus on selline huvitav aspekt, et in-house ei kehti vaid jäätmevedude kohta. Samas Euroopa lahendid näitavad, et omavalitsused võivad jäätmevedusid ise korraldada ja ka kohtulahendid tõendavad, et see süsteem toimib," rääkis ta.

Erkmanni kinnitusel olid suvel pärast seaduse vastuvõtmist asjad ühtemoodi, kuid mõne kuuga pöörati kõik ümber. "Põhiseadus ütleb, et kõikide seaduste loomisse, mis puudutab omavalitusi, peab neid ka kaasama. Kuidas me saame neist aru ja neid järgida, kui isegi linnade liitu pole kaasatud," imestas vallavanem.

Omavalitsuste poole pealt näen, et meid on julmalt eiratud ja meist on üle astutud ning ma ei tea, kellele see seadusemuudatus on suunatud, lisas Erkmann.

Menetlusega tuli takus

Eelnõu algatati 10. novembril ja viimane lugemine riigikogus on ette nähtud 16. detsembril. Vahepeal on majanduskomisjonile teinud avaliku pöördumise lisaks Paikuse vallale ka linnade liit, maaomavalitsuste liit ning MTÜd Lääne-Viru Jäätmekeskus ja Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus ettepanekutega nende ärakuulamiseks.

Neid pöördumisi pole Carri Ginteri kinnitusel siiani arutlusele võetud ja hoidutakse avalikust diskussioonist sätte uue sõnastuse üle. "Eelnõu vastuvõtmisega on kiire sellepärast, et uuel aastal jõustunuks muidu jäätmeseaduse muudatus, mis võimaldanuks kohalike omavalitsustel korraldada jäätmevedu ise või endale kuuluvate üksuste kaudu," rääkis ta.

Hannes Astoki sõnul on majanduskomisjonile tehtud pöördumisi juba arvesse võetud. "Kui enne oli kogu jäätmekäitlusel in-house piirang, siis praeguses versioonis ei tohi in-house tehingut teha korraldatud jäätmeveole," rääkis ta.

Astoki hinnangul on jäätmeveondus valdkond, kus Eesti ärisektoris on selgelt olemas palju tegijaid ja konkurents. "Puudub põhjendus selleks, et omavalitsused võiksid in-housi teha ilma konkursita," lausus ta.

 

 

Autor: Lemmi Kann, Birjo Must