Eesti Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm annab ülevaate euroraha teekonnast jaekaubandusettevõteteni.
Seoses eurole üleminekuga kõrvaldatakse tuleva aasta alguses raharinglusest Eesti kroonid, mis asendatakse euro rahatähtedega. Euro sularaha lastakse ringlusse kolme põhilise kanali - pangakontorite, sularahaautomaatide ja jaekaubanduse kaudu. Hinnanguliselt 80% ringlusse minevast eurokupüüride mahust väljastatakse sularahaautomaatide kaudu. Krooni sularaha kõrvaldatakse käibelt pangakontorite ja jaekaubanduse kaudu.
Eeldatavasti viiakse ligi 80% krooni sularahast kahenädalasel paralleelkäibeperioodil kauplustesse, kuna tõenäoliselt soovib suur hulk kliente just sel moel oma allesjäänud kroonidest vabaneda. 14. jaanuarini kestval paralleelkäibe perioodil, mil seadusliku maksevahendina käibivad nii kroon kui euro, tuleb võimalusel anda kliendile vahetusraha tagasi eurodes ka krooniostude korral. Kuna kassasse lisanduvaid kroone ei saa enam vahetusrahana kasutada, suureneb teiste riikide praktikale toetudes jaekaupmeeste sularahavajadus lühiajaliselt 3-4 korda.
Kauplustele vajamineva euro sularaha tarnimine toimub vastavalt Eesti eurole ülemineku plaanile kaaseeljaotuse korras novembrist kuni detsembrini. Eeljaotuste tingimuseks on, et sel viisil tarnitud eurod ei jõua ringlusesse enne €-päeva 1. jaanuaril.
Eesti Pank hakkab kommertspanku euromüntidega varustama septembris ja paberrahaga detsembris. Kaaseeljaotust kaupmeestele viib Eestis läbi G4S sularaha divisjon koostöös kommertspankadega novembrist detsembrini. Kaupmehed, kellel ei ole G4S-iga lepingut, saavad kaaseeljaotuse raames eurosid pangakontorist detsembris. Kuna suurenenud sularaha mahu hoidmisega kaasnevad täiendavad kulud, siis soovivad kaupmehed saada maksimaalse koguse vajalikust euro sularahast nii hilja kui võimalik (vahetult enne €-päeva) ja tagastada krooni sularaha nii ruttu kui võimalik (koheselt peale €-päeva). Arvestades piiratud logistilisi võimalusi ja vajadust samaaegselt varustada eurorahadega ka ATM võrgustikku, ei õnnestu tarnida sularaha kõikidele klientidele vahetult enne €-päeva, seega plaanide kohaselt ajastatakse tarne detsembri viimastele nädalatele.
Väiksematel ettevõtetel, kelle sularahavajadus ei ole suur, saavad hankida eurosid pangakontoritest ka detsembri viimasel nädalal, kuid siis tuleb arvestada võimalike järjekordadega. Seoses detsembris algava teenustasuta ja ametliku kursiga Eesti krooni sularaha vahetusega eraklientidele võib prognoosida suurenenud kontorivõrgu koormust. Detsembris tulevad pangakontoritesse müügile ka euromüntide komplektid, mille vastu võib teiste riikide kogemusele tuginedes eeldada ka Eesti kodanike suurt huvi.
Sularaha kroonide asendamine eurodega on mastaapseks logistiliseks väljakutseks G4S sularaha divisjonile ja eeldab eriti hoolikat planeerimist. Selleks, et pakkuda jaekaubandusele kõige paindlikumaid lahendusi, oodatakse klientidelt sisendit vajaminevate sularahakoguste kohta juba täna. G4Si aastavahetuse logistikaplaan valmib juba septembri keskel ning hilisemaid sooviavaldusi ei pruugi olla võimalik parimal viisil lahendada.
Kaaseeljaotuse mahtude ja logistika planeerimine ei ole ka kaupmeestele lihtne ülesanne, klientide ootusi ja käitumist pole kerge prognoosida. Siinkohal on eelkõige suurematel klientidel võimalik kasutada teiste riikide kogemusi. Soovitame kaupmeestel kaaseeljaotuse plaani koostamiseks aegsasti oma pangaga kontakteeruda.
Autor: Lemmi Kann, Katrin Talihärm
Seotud lood
Euro kasutuselevõtt mõjutab paratamatult kogu maksuarvestust ja raamatupidamist. Küllap on seetõttu ka põhjendatud, et just sellest valdkonnast esitatakse täna kõige enam küsimusi. Vastuseid jagab Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise- ja õigusosakonna juhataja Mait Palts.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.