Euroga kaasneb hinnatõus, kuid Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitusel ei ole see seotud Eesti euro kasutuselevõtuga.
„Ärge kõike ka euro kaela ajage. Probleem seisneb täna selles, et ettevõtjad on oma tagavarad ära kasutanud ja teisalt tuleb arvestada ka rahvusvahelise hinnasurvega näiteks kütuse ja toidu puhul,“ lisas Ligi ja rõhutas, et hinnatõusu vastu käsumajandust Eestis ei ole.
Küll tähendab ühisraha tema sõnul kõrgemat hinnataset, sest euro elavdab majandust ja, ehkki ettevõtjail kiusatus hindu tõsta on, siseriiklik nõudlus sellele ei vasta. Uuringute andmeil võib oodata kuni 0,3% suurust hinnakasvu.
„Ettevõtjail ei ole täna mitte ainult kiusatus, aga ka vajadus hindu tõsta. Eesti on just väljumas deflatsioonist, millele järgneb loogiliselt inflatsioon,“ lisas Kaubandus-Tööstuskoja juht Siim Raie.
Et hinnatõus poleks alusetu ehk seotud vaid faktiga, et 1. jaanuarist kehtib Eestis euro, käivitas Kaubandus-Tööstuskoda ettevõtete ühendustega koostöös ausa hinnastamise kokkuleppe, millega ühinenud ettevõtjad lubavad, et ei tõsta põhjendamatult hindu.
„Me ei püüa ettevõtjaid hirmutada, majanduslikult põhjendatud hinnatõusu ära keelata ning hindu 2010. aasta juuli seisuga külmutada,“ selgitas Raie. „Hind tundub tarbija mure, kuid tegelikult on see ka ettevõtja mure, sest euro üks eeldusi on, et inflatsioon ei kiirene. Inflatsiooniga aga kasvab kohe ka surve palgakasvule, mis Eesti konkurentsivõimele kuidagi kasuks ei tule.“
Kokkuleppega liitumine ja soovi korral ka lahkumine on vabatahtlik ning ühineda saavad sellega nii erialaühenduste ettevõtted kui üksiktoimetajad. Ühinenute nimekiri saab olema avalik ja liitunu saab märgise, mida oma ettevõttesse välja panna.
Kui ettevõtja rikub kokkuleppe tingimusi, saab talle Raie sõnul ebaausa kauplemisvõtte kasutamise tõttu kuni 50 000 krooni trahvi teha. Kokkuleppest kinni pidamist hakkab jälgima Tarbijakaitseamet, kuid Raie sõnul lauskontrolli ja ettevõtjate ahistamist ei tule.
Rahanduministeeriumi asekantsleri Tea Varraku sõnul lubas Konkurentsiamet neile esitatud hindadesse puutuvad kaebused kahe ööpäeva jooksul lahendada. „Kõiki hindu kindlasti kontrollida ei jõua, kuid siin saab ka tarbija kaasa aidata ning küsitavast hinnamuutusest tarbijakaitsele teada anda,“ lisas Varrak.
TASUB TEADA
Ausa Hinnakujunduse Lepe
- leppega vabatahtlikult liitunud ettevõtjad annavad nõusoleku, et seoses eurole üleminekuga nad järgivad head tava ja ei tõsta põhjendamatult hindu.
- aus hinnastmine ei võrdu ausa ümardamisega – ümardamine on matemaatiline tehe
- lepe kehtib esialgu kahes vääringus hindade kuvamise tähtaja lõpuni ehk järgmise aasta 31. juunini.
- liitunud saavad turunduses kasutamiseks logo, mida oma äris näidata
- kokkulepet rikkunut ähvardab kuni 50 000 kroonine trahv, lisaks arvatakse leppe järgijate seast välja
- liitunute nimekiri on veebis avalik
- leppega saab ühineda augusti lõpust ja see kehtib esialgu 31. juunin 2011
Allikas: Kaubandus-Tööstuskoda
Seotud lood
Eurole üleminekul tuleb firmadel endil arvestada ümber firma aktsiate ja osade väärtused ning teha vastavad muudatused äriregistris.
Millega arvestada eurole üleminekul osa- ja aktsiakapitali puhul, selgitab Raidla Lejins & Norcous.
Kuidas mõjutab järgmisest aastast eurole üleminek raamatupidamist ja infosüsteeme, annab nõu Raidla Lejins & Norcous.
Euroopa Komisjoni hinnangu tuleb Eestis eurole üleminekul parandada ka kontrolli, et ühisraha kasutuselevõtt ei tooks kaasa põhjendamatut hinnatõusu. Samuti tuleb soodustada ausa hinnakujundusega liitumist.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.