Firmad peavad aktsiad ja osad eurodesse arvutama

Ettevõtjate abistamiseks aktsiate ja osade ümberarvutamisel on RIK välja töötanud ka spetsiaalse eurokalkulaatori.

„Euro tulekuga tuleb näiteks ümber arvestada aktsiate ning osade nimiväärtused, aktsia- ja osakapitali suurused, osanike häälte arvud ja palju muud,“ selgitas Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus. „Ning seda peavad tegema äriühingud ise, viies vastavad muudatused sisse ka äriregistris.“

Nimelt arvestades krooni ja euro vahelist praegust kurssi, tekiksid automaatsel ümberarvutamisel mittetäisarvulised summad, mis tuleks ümardada täisarvuni. See omakorda võiks automaatsete reeglite rakendamisel nihutada paigast ühingusisesed osalusproportsioonid ja tingida aktsia- või osakapitali automaatse suurenemise või vähenemise. Seetõttu ei tulnud ka automaatne regulatsioon ehk ümberarvutus Nikluse sõnul kõne alla.

„Osaühingute puhul on kehtestatud minimaalse osakapitali ja minimaalse osade nimiväärtuse suurusteks 40 000 krooni ja 100 krooni asemel 2500 eurot ning 1 euro,“ ütles Niklus. „2500 euro suurune osakapital on väiksem kui praegu, mis peaks teatud juhtudel vähendama osakapitali suurendamise vajadust.“

Aktsiaseltsidele on kehtestatud minimaalseks aktsiakapitali ja aktsiate nimiväärtusteks 25 000 ja 0,1 eurot tänase 400 000 krooni ja 10 krooni asemel. „Ka 25 000 euro suurune aktsiakapital on väiksem kui praegune, olles samas minimaalne aktsiakapital, mis Euroopa Liidus lubatud on,“ tõdes talituse juhataja.

Samuti nähakse ette võimalus võtta aktsiaseltsil soovi korral kasutusele nimiväärtuseta aktsia.

„Paljud riigid hakkasidki nimiväärtuseta aktsiaid lubama seoses eurole üleminekuga, sealhulgas Soome, Austria, Belgia ja Saksamaa, kuna see on üheks võimaluseks vältida eurole üleminekuga seonduvaid probleeme,“ sõnas Niklus.

Eestis võeti kasutusele selline nimiväärtuseta aktsia rakendamine, kus säilib kindel aktsiakapital ja nimiväärtuseta aktsiad kujutavad endast aktsiakapitalist kindlat osa, nagu ka nimiväärtusega aktsiad. Neil on arvestuslik nimiväärtus, mis saadakse kogu aktsiakapitali jagamisel aktsiate arvuga.

Nimiväärtuseta aktsiate kasutuselevõtmise võimaldamine ei tähenda, et aktsiaseltsid peavad nimiväärtusega aktsiad välja vahetama, need on edaspidigi lubatud – nimiväärtuseta aktsia kasutamine on ühingutele vaid lisavõimalus. Samas ei lubata selguse huvides korraga mõlemaid aktsiaid kasutada. Nimiväärtuseta aktsia arvestusliku väärtuse miinimumsuuruseks on 10 euro senti. Nimiväärtuseta aktsia kasutuselevõtmiseks tuleb muuta ka aktsiaseltsi põhikirja.

Äriseadustiku kohaselt arvutab iga ühing osade nimiväärtused ümber endale sobival ajal. Seda saab juba praegu teha.

„Oluline on ka see, et kõik eelpool nimetatud eurole üleminekuga seonduvad põhikirjamuudatused äriregistris on järgmise aasta lõpuni riigilõivuvabad, mistõttu ei kaasne ettevõtjatele sellega märkimisväärseid lisakulusid,“ rõhutas Niklus.

Mingit tähtaega aktsia- ja osakapitali ümberarvutamiseks ette nähtud ei ole, aga arvestades vajadust esitada aasta 2010 majandusaasta aruanne juba eurodes, siis on soovitav osaühingu või aktsiaseltsi osa- või aktsiakapital eurodesse ümber muuta ja vastav põhikirjamuudatus teha enne 2010. a majandusaasta aruande esitamist.

Eurole üleminekuga ei teki probleeme tulundusühistu, hooneühistu ja teiste juriidiliste isikute puhul, kuna nende osalustel ei ole nimiväärtuseid, mis peaksid olema täisarvulised.