Kas töötajalt saab töölepingu lõpetamist nõuda?

Küsimus: Päevakorral on töölepingu lõpetamine, mis oli sõlmitud 05.10.2009.

Üheksa kuud hiljem ehk 29.06.2010 oli tööandja teavitanud töötajat, et soovib lõpetada töölepingut, kuid lepingu lõpetamine vormistatakse töötaja vastava avalduse alusel, 05.07.2010 seisuga, mitte koondamise põhjusel. Tööandja põhjenduseks oli: rahulolematus töötajaga / tööandja ja töötajavahelise koostöö puudumine.

Töötaja ei ole tööandja poolt esitatud põhjendusega nõus, kuna tegelik olukord vastab seaduse järgmisele paragrahvile:

§ 91. Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt

(1) Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist.(2) Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui:1) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt /.../

Töötaja on nõus avalduse kirjutama, kuid kas peab selles ka seaduse paragrahvi ära märkima?

Kas töötajal on õigus nõuda tööandjalt vastavat hüvitist seaduse § 100 (4) alusel?Kui hüvitist ei ole võimalik nõuda, kas töötajal on õigus saada rahaline kompensatsioon nende puhkusepäevade eest, mis olid töötatud perioodi eest saadud kuid jäävad kasutamata?

Vastus: Töölepingu lõpetamiseks peab initsiatiiv tulema selgelt kas ühelt või teiselt poolelt ning kumbki pool on oma tahteavaldustes vaba. Seega ei saa tööandja nõuda, et töötaja esitaks avalduse töölepingu ülesütlemiseks. Kui tööandja ei ole töötaja sooritusega rahul, peaks ta ise ütlema töölepingu üles ning siis lasub tal ka ülesütlemise aluseks olevate asjaolude põhjendamise ja tõendamise koormus.

Kui töötaja leiab, et tööandja on ise töölepingut rikkunud, siis on töötaja õigus tööleping ise erakorraliselt TLS § 91 alusel üles öelda. Sellisel juhul peab töötaja avalduses märkima, et ta ütleb lepingu üles erakorraliselt, näitama ülesütlemise aluse ja esitama põhjendused. Sel juhul lasub nende asjaolude tõendamise kohustus töötajal. Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt tööandjapoolse rikkumise tõttu üles, siis tekib tal õigus tõepoolest vastavale hüvitisele.

Ülesütlemisavalduse saamisel on tööandjal kaks võimalust - kas maksta hüvitis välja või juhul, kui ta ei nõustu erakorralise (hüvitisega) ülesütlemisega, vaidlustada töötaja avaldus töövaidluskomisjonis või kohtus.

Sõltumata lepingu lõppemise alusest on töötajal õigus saada hüvitist väljatöötatud, kuid kasutamata puhkuse eest,  mis ei ole töölepingu lõpetamise hetkeks aegunud.

Äripäeva Käsiraamatute Foorumis vastas advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN.