Riigihanked lihtsustuvad

Uuenduseks riigihangete valdkonnas on muuhulgas e-riigihangete kord, mis kehtestati  Vabariigi Valitsuse 6. juuli 2010 määrusega. Suuremateks muudatuseks seaduses on hankelepingu tühisuse aluste sätestamine, muutused kõrvaldamise aluste rakendamises ja riigihankealase järelevalvaja muutumine. Vaidlustuskomisjoni kui ka riigihangete registri igapäevases töös muudatusi ei ole.

Hankelepingu tühisus

Seaduse muudatuste esmaseks eesmärgiks on  Euroopa Liidu  õiguskaitsemeetmete direktiivi ülevõtmine, mis tagab hankemenetlusega seotud ettevõtjate kaebeõigust ning õigust saada õigel ajal hankemenetluse kohta informatsiooni. Eesti harmoneeris õiguskaitsemeetmete direktiivi sätestades, et hankelepingud, mis on sõlmitud direktiivi ja riigihangete seadust rikkudes, on tagasiulatuvalt tühised.

Tühisuse alused

Riigihangete seadusesse viidi sisse hankelepingu tühisuse alused, millele on pooltel võimalik tugineda vaid siis, kui tühisus on tuvastatud vaidlustuskomisjoni poolt.

Vaidlustuskomisjonile on võimalik esitada vaidlustus ja nõuda hankelepingu tühisuse tuvastamist, kui hankija on jätnud esitamata hanketeate ning selleks puudus seadusest tulenev õigustus. Näiteks arvas hankija, et tal on õigus kasutada seadusest tulenevat erandit, kuid tegelikkuses see alus puudus.

Lisaks on hankelepingu tühisuse aluseks see, kui hankija ei ole väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses peale hankelepingu sõlmimist esitanud õigel ajal riigihanke aruannet. Selline tühisuse alus tundub väga karm, kuid see tuleneb sellest, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus on hankemenetlusest kõige läbipaistmatum. Lisaks saab turg toimunud hankemenetluse kohta esimest korda infot alles aruande esitamisel. Pakkujate kaebeõigus on aga seotud aruande esitamisega.

Oluline avalik huvi

Vaidlustuskomisjonil on õigus  hankeleping siiski jõusse jätta juhul,  kui lepingu täitmata jätmine kahjustaks olulist avalikku huvi. Sellisel juhul lühendab vaidlustuskomisjon hankelepingu tähtaega vastavalt hankelepingu iseloomule. Näiteks majanduslikke huve võib pidada lepingu kehtivuse juures olulise avaliku huviga seotud põhjuseks ainult siis, kui erandlikel juhtudel kaasneksid lepingu tühiseks tunnistamisega ebaproportsionaalsed tagajärjed.

Muutused kõrvaldamise alustes

Vastuvõetud eelnõuga loodi erisus maksukorralduse seaduses sätestatust maksuvõla suuruse osas nii riiklike kui ka kohalike maksude tasandil ning muudeti hankija kohustusi kõrvaldamise aluste kontrollimisel.

Maksuvõlg võib ulatuda kuni 1500 kroonini

Alates 1. jaanuarist 2011 ei tohi hankija kõrvaldada pakkujat või taotlejat, kelle riiklike või kohalike maksude võlg ulatub 100 euroni ehk ca 1500 kroonini. Selline lahendus loob suurema paindlikkuse pakkujate ja taotlejate osalemisele hankemenetluses ning näiteks parkimistrahviga ettevõte ei jää hankemenetlusest seetõttu kõrvale.

Maksuvõla tasumise ajatamine ning tagamine

Oluline on märkida, et  muudeti ka hankija kohustusi kõrvaldamise aluste kontrollimisel ning pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid seoses maksuvõlaga. Hankija on tulevikus kohustatud jätma kõrvale isiku, kellel on olnud maksuvõlg hankemenetluse algamise päeva seisuga või kelle maksuvõla tasumine on olnud ajatatud pikemaks perioodiks kui 6 kuud, alates hankemenetluse algamise päevast.

Erandiks on asjaolu, et maksuvõla tasumise ajatamine on täies ulatuses tagatud. Sellisel juhul puudub alus isiku kõrvaldamiseks.

Kuna hankemenetluses osaleda soovivatel isikutel ei ole võimalik prognoosida, millal hankija hankemenetlust alustab, ei ole maksuvõla puudumist uue regulatsiooni tõttu enam võimalik nö ajastada (nt maksudeklaratsioonide muutmisega).

Järelevalvaja muutumine

Seadus korrastab   riigihangete järelevalve ja nõustamise funktsioone, et muuta hangete läbiviimine ja eurotoetuste kasutamine tõhusamaks. Alates 01.07.2010 täidab seni Riigihangete Ametile seatud ülesandeid (nõustamine ja järelevalve) Rahandusministeerium. E-riigihanked

Riigihangete seadust toetav Vabariigi Valitsuse määrus aitab kaasa elektrooniliste võimaluste laialdasemale kasutamisele riigihangete korraldamisel. Määrusega kehtestatakse kord e-riigihangete korraldamiseks.

Elektrooniline oksjon ja dünaamiline hankesüsteem

Uute võimalustena riigihangetel lisanduvad elektrooniline oksjon ja dünaamiline hankesüsteem. Viimane on sobilik turul üldkättesaadavate teenuste, asjade ja tööde korduvaks tellimiseks või ostmiseks. Tänu elektrooniliste võimaluste kasutamisele muutub riigihangete protsess efektiivsemaks, säästlikumaks ning vähem ajakulukaks.

Uus veebikeskkond elektrooniliste hangete korraldamiseks

Tulevikus peaks suur osa riigihankeid koonduma Rahandusministeeriumi poolt arendatavasse veebikeskkonda, mis hakkab koostöös riigihangete registriga võimaldama tasuta elektrooniliste hangete korraldamist.

 

 

Autor: Lemmi Kann, Agris Peedu