Ettevõtlikkust ei saa õpetada loenguvormis

Tänasel päeval seisneb probleem selles, et tööturule sisenevate noorte teadmised ja sotsiaalsed oskused pole tihti omavahel tasakaalus – mõtteviis ning hoiakud ei toeta tööelus hakkamasaamist. Tööandjate hinnangul on puudust lisaks algatusvõimele ka kohusetundest ja soovist uusi asju juurde õppida. Kaubandus-Tööstuskoja Jõhvi esinduse juhataja Margus Ilmjärve kinnitusel on ettevõtjate jaoks on väga oluline, et uued tööturule sisenejad usuksid endasse ja oma võimesse erinevate tööülesannetega hakkama saada, samuti see, et ollakse valmis ja huvitatud vastutust võtma. Selliste hoiakute kujunemine on pikk protsess ja seetõttu on oluline alustada nende kujundamisega juba varases nooruses.

Ettevõtlikum noor = konkurentsivõimelisem noor

Koolinoorte seas ettevõtliku vaimu arendamine toob edaspidi kasu nii majandusele kui kogu ühiskonnale. Aktiivse ellusuhtumisega ettevõtlikud inimesed on seda tavaliselt kogu elu – see on ka üks põhjuseid, miks tuleb panustada ettevõtlikkuse arendamisele noorte seas. Uus õppekava nimetab neid oskusi kokkuvõtlikult ettevõtlikkuskompetentsideks, milleks on enesekindlus, iseseisvus, tulemusele orienteeritus, paindlikkus, riskijulgus, otsustusvõimelisus, valmisolek võtta liidri roll ja hoiak tahan-suudan-teen.

Viis aastat väldanud „Ettevõtliku Kooli“ programmi kõige näitlikumaks osaks võib pidada kolmandat aastat konkurssi, mille eesmärgiks ongi panna õpilasi koolis saadud teoreetilisi teadmisi oma igapäevaelus kasutama ning rakendama koolis õpitut oma kodukoha ja ümbritseva keskkonna paremaks muutmisel. Programmi on kaasatud nii õpilased ja õpetajad  kui ka kohalikud ettevõtjad, lapsevanemad ja omavalitsused. Tänavusel konkursil osalesid  Ida-Virumaa ja Tartumaa koolid ja lasteaiad, kokku rekordiline arv ehk 73 projekti. Projektide hulgas oli ka suhteliselt mastaapseid projekte – näiteks Tartu Forseliuse Gümnaasiumi korraldatud ideelaat tutvustas õpilastele ettevõtlust ning Jõhvi noored korraldasid filmifestivali, mis propageerib eestikeelsete linateoste vaatamist ning püüab äratada noortes huvi Eesti kinomaastiku vastu.

Teooria ilma praktilise kogemusta jääbki teooriaks

Lisaks kirjeldatud konkursile julgustame praktilist õpet ka igapäevases koolielus. Selle aluseks on aga õpetajatöö. Programmi raames toetab seda õpetajakoolitus ja kogemustevahetus. Hea näitena õpetajatöö kontekstis võiks siinkohal tuua pikaajaliselt programmis osalenud Kiviõli I Keskkooli. Seal ei kasvatata õpilasi ettevõtlikuks ainult projektipõhiselt, vaid püütakse leida võimalusi seostada õpitut reaalse eluga ka igapäevases õppetöös – vastata koolitunnis laste küsimustele: „Miks ma seda õppima pean? Kuidas see mulle kasulik on?“. Kiviõli Keskkooli direktori Heidi Uustalu sõnul on nelja aasta jooksul olnud märgata lastes väga suurt muudatust – nad on julgemad, täiskasvanutega suheldakse võrdsete partneritena. See omakorda tähendab, et õpilane ei pelga oma mõtteid välja pakkuda ning neid ka teostada. Lapsed on koolis tegusamad ja lõbusamad, kui neil on võimalik õpitut põnevate projektide teostamisel kasutada. Faktidel põhinev õpe kinnistub paremini, kui seda toetavad praktilised väljundid. Tsiteerides eelmise aasta konkursi peavõidu saanud Lohusuu kooli direktorit Heili Eichet, on projektis osalevate õpilaste puhul olnud märgata suuremat isetegemise soovi, algatusvõimet ja huvi kasvamist hariduse vastu.

Partnerite abita õppetööd reaalse eluga ei seo

Kuigi õpetajatel on suurim roll faktipõhise õppe praktikaga seostamisel, ei ole see siiski võimalik ilma praktikute abita. Oluline roll on olnud Ida-Viru partnerite, riigi ja Euroopa Liidu toed, kelle toel on saanud võimalikuks õpetajate koolitus ja kogemustevahetus, koordinaatorite süsteemi toimimine, juhendite koostamine ning PR-tegevuste teostamine. Nagu kinnitas mainitud konkursi žüriis olnud Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg, kui nähakse milleks noored iseseisvalt võimelised on, siis ei jää asi ka raha taha. Ent vähem tähtis pole erasektori kaasamine. Praegune konkurss tõestas, et edukaimad olid just need projektid, mis sündisid koostöös.

Usume, et oma projekte teostama ärgitades on võimalik paljudesse noortesse ettevõtlikkust süstida ning ühiselt koostööpartneritega saab seda teha veelgi laiemalt. Sellised inimesed, kes omavad hoiakut „tahan-suudan-teen“, on mootoriks igas mõttes innovatsioonile, loovad töökohti ja mis ehk kõige olulisem – levitavad oma positiivset eluhoiakut.

Artikkel ilmus Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas . 

Autor: Lemmi Kann, Kristi Ruusamäe