ÄP Käsiraamatute foorum: ületunnitöö

Vastus: Eraldi arvestuse pidamine tähendab seda, et tööajaarvestuse pidamisel peab selgelt nähtuma, kes, millal ja mitu ületundi tegi. Samuti tuleb eraldi märkida nende töötajate ületunnid, kes on olnud nõus tegema rohkem ületunde ehk kelle tööaeg ületundidega on keskmiselt 52 tundi 7päevase ajavahemiku kohta 4kuulisel arvestusperioodil.

Küsimus: Kui ületunnitööd hüvitada vaba ajaga, mis aja jooksul tuleb vaba aega töötajale anda või tuleb see firma sisekorra eeskirjadega sätestada?

Vastus: Seadus ei sätesta, millal vaba aeg tuleb anda, kuid mõistlik oleks see anda hiljemalt järgmisel tööajaarvestusperioodil. Ületunnitöö tegemise ja vaba aja andmise reeglid on soovitav selguse huvides sätestada ka tööandja sisereeglites.

Reeglina tuleb kohe enne ületunnitöö tegemist kokku leppida ka selle hüvitamise viisis. Kui lepitakse kokku vaba aja andmises, siis tuleks ka kohe kokku leppida, millal see vaba aeg antakse (kui vaba aja andmise korda pole sisereeglites reguleeritud). Kui lepitakse kokku, et ületunnitöö hüvitatakse rahas, siis reeglina tuleks ületunnitasu välja maksta igakuisel palgapäeval või siis esimesel palgapäeval peale summeeritud tööaja arvestusperioodi lõppu. Kui seda aga tehtud pole, siis on töötajal õigus nõuda saamata jäänud ületunnitasu maksmist kolm aastat alates nõudeõiguse tekkimisest, kui ta tõendab, et eksisteeris kokkulepe ületunnitöö tegemiseks ja selle rahaliseks hüvitamiseks ning tööandja pole ületunnitööd hüvitanud.

Küsimus: Kas ületunnitöö ka aegub?Vastus:

 

Küsimus: Kui ületöötunde pole eelnevalt kokku lepitud, kas siis on õigus nõuda 1,5kordselt tasustamist tagantjärele?

Vastus: Kui töötaja tegi ületunde n-ö iseseisvalt, tööandja korralduseta ja kokkuleppeta, siis ületundide hüvitamiseks reeglina alust pole.

Vastas  advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN