Eelnõu: suurem ettevõtlusvabadus ja vähem bürokraatiat

Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi sõnul paiknevad majandustegevust reguleerivad normid täna enam kui sajas kohati väga keerulises ja raskesti arusaadavas seaduses ning veel rohkemates määrustes, mille kehtestamisel ei ole lähtutud ühtsetest põhimõtetest.

„Sellises riigis ei saa rääkida ettevõtjasõbralikust õiguskeskkonnast. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse üheks peamiseks eesmärgiks on koondada võimalikult palju riigi poolt kehtestatud majandustegevust piiravatest normidest ühte seadusesse ning reguleerida täpsemalt põhiseadusliku majandustegevuse vabaduse piiramise alused,“ ütles Pärnamägi.

Majandustegevuse vabadus on üks põhiseadusest tulenevatest põhiõigustest ning uus eelnõu ongi kantud eesmärgist, et õiguskeskkond muutuks ettevõtjale arusaadavamaks ning väheneks ettevõtlust reguleerivate seaduste ning nendest tulenevate kõikvõimalike ametlike teatamiskohustuste, registreeringute, tegevuslubade, litsentside, tunnustamisotsuste, kooskõlastuste ja muude sääraste kohustuslike autorseerimisskeemide arv.

„Teisisõnu tähendab see, et eesmärgiks on vähendada ettevõtjate jaoks ebaselgust ja bürokraatiat, suurendada ettevõtjate õiguskindlust ning vähendada seeläbi piiranguid ettevõtlusvabadusele,“ selgitas Pärnamägi.

Väga paljude ülikeeruliste seaduste tõttu on ettevõtjal praegu näiteks kohustus kanda informatsiooni erinevatesse registritesse, mis üksteist dubleerivad või mille eesmärk on muul põhjusel ebaselge, väga palju on tegevuslubasid ja muid piiravaid regulatsioone. Ka on ebamäärased registreeringu tegemisest ja tegevusloa andmisest keeldumise ning kehtetuks tunnistamise alused.

Probleemiks on justiitsministeeriumi hinnangul ka see, et kohati on piirangud, arvestades tegevuse väheohtlikku iseloomu, ettevõtjate suhtes ebaproportsionaalselt koormavad – seda eelkõige näiteks kaubandustegevuse valdkonnas. Samas aga on riigil vahel võimatu näiteks tarbijatele või keskkonnale ohtlikke ettevõtjaid tõhusalt kontrollida ning vajadusel nende majandustegevust keelata.

See kõik piirab eriti väikeste ja keskmiste suurusega ettevõtjate õigusi, kellel puudub võimalus advokaadi poole pöörduda, nendib ministeerium.

Eelnõuga jaotatakse majandustegevuse järelevalvemehhanism kaheks. Kõigepealt on teatamiskohustusega tegevusalad – ettevõtja peab tegevusest registripidajale teatama, kuid kande puudumine ei tähenda keeldu tegutseda. Teiseks on loakohustusega tegevusalad – tegutsemiseks tuleb eelnevalt saada haldusorgani luba ning selleta tegutsemine on illegaalne.

Samas võib loakohustuse seadusega ette näha vaid juhul, kui tulenevalt ettevõtte tegevusalast on vaja tema suhtes enne tegevuse alustamist teostada kontrolli. Majandustegevuse nimetamine illegaalseks olukorras, kus kontrollitakse näiteks ühe dokumendi olemasolu ettevõtjal, on aga selgelt ebaproportsionaalne ning ettevõtlusvabadusega vastuolus.

Pärnamägi sõnul laiendatakse Eesti ettevõtjatele (nii teenuseosutajatele kui ka kaupmeestele) lisaks Euroopa Liidu teenuste direktiivi olulisi eeliseid. Sellisteks eelisteks on näiteks õigus suhelda haldusorganitega ühtse kontaktpunkti ja elektroonilise menetluse põhimõttel. Samuti tegevusloa tähtajatus üldise reeglina ning tegevusloa fiktsioon ehk vaikimisi kehtima hakkamine juhul, kui haldusorgan ei ole tegevusloa taotlust tähtaegselt lahendanud.

„Ühtse kontaktpunkti põhimõte tähendab seejuures, et ettevõtja peab saama esitada kõik vajalikud teated ja taotlused elektrooniliselt nö ühe akna kaudu, milleks hakkab olema portaal eesti.ee. Ettevõtja soovi korral teeb need elektroonilised toimingud ära ka notar,“ ütles Pärnamägi.

Eelnõu toob tema sõnul alates 2013. aastast olulise uuendusena kaasa elektroonilise asjaajamise loamenetluses.

„Eesti.ee kaudu on võimalik juurde pääseda infosüsteemile, mis pakub ettevõtjale vastavalt tegevusvaldkonnale (EMTAK) teatamis- ning loakohustuste loetelu. Seepeale valib ettevõtja teate või tegevusloa, täidab vajaliku eeltäidetud e-vormi ning maksab tegevusloa taotluse menetlemise eest riigilõivu. Süsteem saadab avalduse õigesse registrisse ning paralleelselt saab jälgida ka tegevuslubade menetlemist eesti.ee portaalis. Tegevusloa taotluse menetluse lõppemisel teavitatakse ettevõtjat e-postile ning ta võib soovi korral oma värske loa ise välja printida,“ kirjeldas Pärnamägi majandustegevuse alustamise tulevikuprotsessi.

Lisaks tegevuslubadele, kajastab eesti.ee ka kõiki teisi ettevõtjaga seotud olulisi otsuseid, näiteks ettekirjutusi ning sellega seotud menetlusteavet. Seetõttu ei ole edaspidi enam vajadust neid paberivormis ettevõtjatele kätte toimetada.

Eelnõu üksikuid sätteid, põhimõtteid, kontseptsioonilisi lahendusi ning rakendussätteid on arutanud põhjalikult kodifitseerimiskomisjon, kuhu kuulusid lisaks justiitsministeeriumi esindajatele ka Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, rahandusministeeriumi ja põllumajandusministeeriumi esindajad. Samuti on eelnõu jooksvalt arutatud muude asjaomaste asutuste ja isikutega.

Majandushaldusõiguse kodifitseerimist rahastatakse Euroopa Liidu sotsiaalfondi programmist „Parema õigusloome arendamine“. Sama programmi raames kodifitseeritakse justiitsministeeriumi initsiatiivil ja juhtimisel ka keskkonnaõigus, ehitus- ja planeerimisõigus ning sotsiaalõigus.

Eelnõu ja seletuskirjaga saate tutvuda SIIN.