Kelle kulul töötajad koolis käivad?

Nimelt tuleneb täiskasvanute koolituse seaduse § 8 lg-st 2, et õppepuhkust (30 päeva kalendriaastas) antakse koolitusel osalemiseks. Osalemine tähendab loengutes või tundides või eksamil käimist ega hõlma kodus eksamiks ettevalmistamist.  Seda kinnitab ka asjaolu, et koolitusel osalemist peab õppepuhkuse soovija koolitusasutuse teatisega tõendama. Teatisse saab kool märkida vaid õppe toimumise ajad, mitte selle aja, millal õpilane soovib eksamiks ette valmistada.

Aga miks siis üldse küsida “milliseks eksamiks”? Seepärast, et sama §-i lõikest 4 nähtub, et täiendavalt tuleb 15 kalendripäeva õppepuhkust anda tasemekoolituse lõpetamiseks ja sealjuures ei ole tähtis, kas töötaja veedab selle aja koolis või kodus. Selle aja võib võtta lõpueksamiks õppimiseks, aga samahästi ka lõputöö kirjutamiseks. Tasemekoolituse all peetakse silmas nt keskkooli või kõrgkooli, st õpet, mille tulemusena inimene omandab uue haridustaseme.

Väga oluline on tasustamise vahe nende puhkuste aja eest.

Kui õppetöös osalemise ajast 20 päeva makstakse töötajale tema keskmist töötasu ja 10 järgneva päeva eest ei pea midagi maksma, siis tasemekoolituse lõpetamiseks ette nähtud 15 päeva eest on töötajal õigus ainult töötasu alammäärale.

Kas tööandja võib käesoleva kirjatüki alguses esitatud küsimusele vastata “ei anna õppepuhkust”?

Niimoodi vastata saab ainult siis, kui tõepoolest küsitakse õppepuhkust eksamiks õppimise ajaks õppeperioodi kestel. Peab ju põhilise osa tasemeõppes õppimisega kaasnevast koormusest kandma töötaja, mitte tema tööandja. Kuid seaduses ettenähtud juhtudel tuleb õppepuhkust igal juhul anda ja tööandja peab kandma osa oma töötaja koolitusega kaasnevast koormast. Keeldumine on võimalik ainult erandolukorras, kui ühe tööandja juurest on õppepuhkusel juba 10 % töötajatest.

Autor: Lemmi Kann, Expert2Expert OÜ