Kas euro tõstab Eesti majanduse põhjast välja?

Aivar Rehe: Vaatame nüüd investorite poole. 2009. aastal lahkus börsilt Eesti Telekom. Andrus, miks suurinvestor tegi sellise otsuse enne, mitte pärast eurot, millega eeldame kaasnevat mõningat majandustõusu?

NASDAQ OMX Tallinna börsi juhatuse esimees Andrus Alber: Et seda tehti enne, näitab, et siinsesse majandusse on pikaajaline usk. Nutikamad saavad aru, et mida lähemale eurole, seda kõrgemaks läheb ettevõtete väärtus, ja kui vaba raha oli olemas, tasus Telekom ära viia juba möödunud aastal.

Meie ühinemine euroalaga langeb suurepärasesse aega, hiljem on ajaloolastel, eriti neil, kes viljelevad demagoogiat, hea näidata, kui hästi euro- alaga liitumine meie majandusele mõjus, sest põhi jäi krooniaega, tõus algas sel aastal, kui euroga liitumine otsustati, ja aastal kui euro tuli, jõudis majandus juba plussi. Ettevõtjatel, kes 2009. aastal ülevõtmise tegid, on 2010.–2011. aastal võimalik rahastajatele tõenäoliselt näidata juba väga head tootlust.Telekomi-tehingu teine pool on see, et hulk investoreid osteti börsiettevõtetest välja ja neil on soov uutesse ettevõtetesse investeerida, mis julgustab uusi ettevõtteid börsile tulema. Esimene ettevõte on endast juba teada andnud ja ma usun, et see ei jää viimaseks.

Aivar Rehe: Rääkisid kohalikest investoritest. Mida sa aga prognoosid rahvusvahelise kapitali kohta, kuidas nemad meie ettevõtetele 2011.–2012. aastal vaatavad?

Andrus Alber:  Näiteks East Capital on teatanud, et on lõpetanud Balti-suunalisse fondi raha vastuvõtmise, sest raha pole kusagile panna. Raha kipub siia turule, aga siin pole piisavalt investeerimisvõimalusi.

Teine asi, mis euroteemast kõrvale jääb, aga Eestile edaspidi lisakvaliteedimärgi annab, on see, et aasta lõpus peaks Eesti liituma OECDga. See on investoritele oluline märk, sest maailmas on hulk fonde, mille ainus piirang on nõue investeerida OECD riikidesse.Ettevõtted peavad siis ikkagi ise piisavalt tublid ja väärikad olema, et rahvusvahelised investorid sooviksid just neisse investeerida, mitte umbmääraselt Eestisse.

Aivar Rehe:  Pöördume nüüd pankade laenutegevuse juurde. Kas euro aitab kaasa, et pangad taaskäivitavad 2011. aastast laenutegevuse?

Nordea Pank Eesti juhatuse esimees Vahur Kraft: Laenu antakse siis, kui on nõudlust ja vastupidi. Kriisi ajal laenunõudlus kahanes. On näha, et laenunõudluse suurt kasvu ei ole seni veel toimunud. Aga muidugi, ka pakkumine on vähenenud. Oluline teema, mida ei tohi ära unustada, on regulatiivse keskkonna muutus – nii Eesti-siseselt kui ka laiemalt. Ka finantssektori jaoks on regulatiivne keskkond muutunud halvemaks.