Tulumaksutagastus läheb igapäevakulutusteks ja võlgade katteks

Raha kasutamise eesmärgid reisimisest kuni võlgade tasumiseni peegeldavad soodustuse saajate erinevat rahalist olukorda ja teadlikkust rahaasjade juhtimisest.

"Mullusega võrreldes on paljude inimeste rahaline olukord raskem ja märgatavalt on kasvanud võlgade ja laenude tasumise osakaal," kommenteeris uuringu tulemusi, Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht Piret Suitsu. 

"Eriti murettekitav on see, et just mitte-eestlased, 18-24-aastased noored inimesed ja pered, kelle sissetulek on kuni 2500-krooni pereliikme kohta, kasutavad maksutagastust teistest enam võlgade ja laenude maksmiseks. Lisaraha laenude ja võlgade tasumiseks vajab koguni 27% mitte-eestlastest ja 32% madala sissetulekuga peredest," nentis Suitsu.

18-24-aastased noored torkavad uuringu andmetel silma sellega, et 80% neist kasutab maksutagastust lisarahana igapäevakulude ja võlgade eest tasumiseks ning õpingute eest tasub vaid 2% noortest.

“Paneksin noortele südamele, et korraga saabuvat harjumuspärasest suuremat rahasummat ei tohiks lihtsalt tühja-tähja peale ära kulutada. Mõistlik oleks korralikult planeerida, mida selle rahaga peale hakata – kas on mõni suurem ost, mis vajab tegemist või saaks osa rahast säästa,” rõhutas Suitsu.

Majandussurutis on mõjutanud ka kõrgema teenistusega inimesi - peredest, kus sissetulek on enam kui 6000 krooni pereliikme kohta, kasutab tulumaksutagastust igapäevaste kulude katmiseks ja laenude tasumiseks 48%, ent laenude tagasimaksjaid on ligi 4 korda vähem kui suuremate ostude tegijaid.

Võrreldes mullusega on pea poole võrra vähenenud tagastatud tulumaksu kasutamine kodumasinate, mööbli, riiete ostuks, reisimiseks, hobideks, remondiks - selliseks otstarbeks kasutab tagasi saadud raha tänavu vaid 10% inimestest.

"See vähenemine näitab selgelt, et majandussurutis on oma jälje jätnud ning suuri oste endale enam nii kergekäeliselt ei lubata," märkis Suitsu.Teisalt on tänavu võrreldes mullusega märkimisväärselt kasvanud ka nende inimeste osakaal, kes pole kindlaid plaane tagasi saadava raha kasutamiseks teinud."Ühest küljest näitab see meie inimeste kehvapoolset finantskirjaoskust - ei teata, millist laenu oleks rahaliselt kõige kasulikum kiiresti vähendada või puuduvad pikemaajalised plaanid raha hoiustamiseks ja investeerimiseks," ütles Suitsu

Samale tendentsile viita tema sõnul ka fakt, et tulumaksutagastuse plaanib hoiustada vaid 4% inimestest ja see arv ei ole möödunud aastaga võrreldes muutunud. Teisest küljest aga on ka siin kindlasti tunda masu mõju - raha pannakse nö mustadeks päevadeks kõrvale, et seda häda korral kiiresti kasutada saaks.

Suitsu lisas, et ehkki tänavu aitab tulumaksutagastus paljudel raske aja üle elada, peaksid need, kel rahamuret pole, tõsiselt planeerima, kuidas tagasi saadud raha kasutada, et muuta pere olemine turvalisemaks.

Pooled deklareerijatest saavad uuringu andmetel tulumaksu tagasi kuni 5000 krooni (52%), 12% saab tagasi 5000-10 000 krooni ja 6% enam kui 10 000 krooni. 18-24 ja 50-65-aastastele tagastatav tulumaks on 90% juhtudel kuni 5000 krooni. 5000-15 000 kroonini ulatuvaid summasid saavad tagasi valdavalt inimesed vanuses 35-49.