Ettevõtjatel, kes on endale aastaaruande kontrollimiseks RIKi süsteemis audiitori juba ära määranud, tuleb see protseduur uuesti läbi teha, sest audiitortegevuse seaduse uuendustest tulenevalt senised seosed RIKi süsteemis enam ei toimi.
8. märtsil jõustus uus audiitortegevuse seadus, mis muutis audiitortegevuse korraldust. „Üheks neist on vandeaudiitori kutseteenuste osutamise reguleerimine nii, et see toimub edaspidi tegevusluba omava audiitorettevõtja kaudu. Audiitorettevõtja on kas vandeaudiitorite ühing või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev vandeaudiitor,” selgitas Eesti Audiitorkogu tegevdirektor Toomas Vapper.
Seoses muudatustega ilmnes Vapperi sõnul ka vajadus kohandada asjakohast informatsiooni registri infosüsteemis (RIK), mille kaudu koostatakse ja esitatakse majandusaasta aruandeid.
Nende muudatuste tõttu tühistati RIKi süsteemis kõik varem sisestatud seosed ettevõtete aastaaruannete ja audiitorite vahel ning alates 8. märtsist ei pääse audiitorid majandusaasta aruannetele ligi enne, kui audiitor on ettevõtte esindusõigusliku isiku poolt uuesti RIKi süsteemis auditi kontrollijaks määratud.
Lühike etteteatamisaeg tekitas segaduse
Rahandusministeerium saatis Audiitorkogule teavituse RIKi süsteemis toimuvast muudatusest 4. märtsil, mis jättis reageerimiseks ja kõigi audiitorite ning ettevõtjate teavitamiseks üsna väikse ajavaru.
Audiitorühingu Rödl & Partner Audit OÜ juhatuse liige Mart Nõmper nentis, et audiitori määramise muutuse näol RIKi süsteemis on tegemist pigem vormilise ja normitehnilise küsimusega. Küll aga tekitab see praktilises töös segadust, sest ettevõtjad ei mõista, miks nad peavad juba korra aruande kontrollijaks määratud audiitori uuesti kontrollijaks määrama.
Küsimus on tema sõnul ka selles, et teavitati küll Audiitorkogu, ettevõtjaid paraku mitte, mis on keset kõige kibedamat aruannete koostamise ja auditeerimisperioodi tekitanud mõttetut segadust.
„Audiitori määramise protsessi algatav pool on klient ehk ettevõtja, kes peab valima audiitori, mitte audiitor ei vali klienti. Audiitor saab vaid enda valimise aktsepteerida. Seetõttu oleks olnud õige alustada ettevõtjast,” märkis Nõmper, kellel õnnestus päeval pärast muudatuse jõustumist RIKi süsteemis uus nõutud seos luua poolte oma klientidega.
„Eks me saame hakkama ikka,” ütles Nõmper soovitades kõigil ettevõtjatel, kelle aastaaruanded auditeerimist vajavad, RIKi süsteemist esimesel võimalusel „läbi astuda” ning valitud audiitor uuesti aruande kontrollijaks määrata.
Audiitori määramine käib teisiti kui varem
Registrite ja Infosüsteemide Keskuse teenuste osakonna peaspetsialist Heilika Kutsch ütles, et kui varem tuli audiitori määramiseks sisestada vaid audiitori nimi, siis pärast seaduse muudatuse jõustumist tuleb juhatuse liikmel esmalt valida audiitorühing ning seejärel vandeaudiitori nimi.
Kui aruandele on enne 8. märtsi aruandluskeskkonnas audiitori aruanne ja allkiri lisatud, siis audiitor seda uuesti lisama ei pea. Seni tehtud audiitorite määramised, mille osas ei ole 7. märtsiks tööd lõpule viidud, tuleb ettevõtetel aga uuesti määrata.
„Juhul kui kasutajatel esineb probleeme vandeaudiitori määramisel, palume Ettevõtjaportaali kasutajatoega ühendust võtta,” lisas Kutsch.
Eesti Audiitorkogu tegevdirektor Toomas Vapper ütles, et Audiitorkogu juhatus mõistab nende muudatustega kaasnevat ebamugavust, kuid mõistab teisalt ka antud sammu vajalikkust.
Kuidas määrata audiitorit
• Kui varem tuli audiitori määramiseks sisestada vaid audiitori nimi, siis peale seaduse muudatuse jõustumist tuleb juhatuse liikmel esmalt valida audiitorühing ning seejärel vandeaudiitori nimi.
• Vandeaudiitorit ainult nime järgi ilma audiitorühingu valimiseta määrata ei ole võimalik.
• Audiitorina saab määrata iga baasis oleva vandeaudiitori, kellel on võimalik keskkonnas lisada vandeaudiitori aruanne, kuid allkirjastada saavad ainult need vandeaudiitorid, kes on audiitorühingu esindusõiguslikud isikud ehk juhatuse liikmed.
• Kui ettevõtte poolt valitud audiitor ei ole sama audiitorühingu juhatuse liige, peab määrama RIKi portaalis audiitoriks nii auditit teostava audiitori kui ka teise audiitorina audiitorühingu juhatuse liikmest vandeaudiitori, kes hiljem aastaaruande allkirjastab.
• Kui kasutajatel esineb probleeme vandeaudiitori määramisel, võtke ühendust Ettevõtjaportaali kasutajatoega
Taust
* Kui varem oli audiitorühingute tegevusloa aluseks registreering audiitorühingute nimekirjas, mida pidas Eesti Audiitorkogu, siis 8. märtsil andis rahandusminister välja uue määruse ning nüüd peab seda nimekirja rahandusministeerium.
* Vandeaudiitori kutseteenuste osutamine toimub edaspidi tegevusluba omava audiitorettevõtja kaudu.
* Audiitorettevõtja on kas vandeaudiitorite ühing või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev vandeaudiitor.
Toimusid järgmised muudatused:
1. varasemalt audiitorite nimekirja kantud 363 audiitorile anti vandeaudiitori kutse;
2. varasemalt audiitorite nimekirja kantud 28 audiitori kutsetegevus lõppes;3. varasemalt audiitorite nimekirja kantud 189 audiitorühingule anti tegevusluba;4. varasemalt audiitorite nimekirja mittekantud FIEdena tegutseda soovivatel vandeaudiitoritel tuleb taotleda tegevusluba
Allikas: Eesti Audiitorkogu
Seotud lood
Justiitsministeerium on oma ajaveebi üles pannud elektrooniliste majandusaasta aruannete esitamise lähteülesande, millest saab ka lugeda, kuidas peab toimuma audiitorile juuredpääsuõiguse andmine.
Pärast 8. märtsil 2010 jõustunud uut audiitortegevuse seadust on Eestis 358 vandeaudiitorit ja 189 audiitorühingut.
Rahandusministeeriumi hinnangul olid seadusemuudatusest tulenevatest tehnilistest uuendustest teada andmiseks kõige sobivamad just audiitorettevõtteid.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.