Tööandjad peavad töötajate tervisekontrolli tülikaks kuluartikliks

Ebaselgust suurendavad Tööinspektsiooni hinnangul veelgi puudulikult täidetud tervisekontrolli otsused.

Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna töötervishoiu peaspetsialisti Silja Soone sõnul tööandjad mõistavad küll tervisekontrolli korraldamise vajadust, kuid peavad seda siiski küllalt suureks kuluartikliks.

„Siinkohal võib tööandjal tekkida ka teadlik soov alahinnata töökeskkonna ohutegureid, mis toob omakorda kaasa väiksema vajaduse rakendada abinõusid töökeskkonna parendamiseks“, nentis Soon.

Probleeme tekitavad tervisekontrolli otsused, mis on töötervishoiu arstide poolt sageli täidetud puudulikult (ligi 18% juhtudest). Tervisekontrolli tulemused jäetakse tihti ka töötajale tutvustamata ning arsti otsus töötaja sobivuse kohta antud ametikohal ei ole tööinspektorile üheselt arusaadav.

Töötervishoiuteenuse osutajad täidavad neile kehtestatud nõudeid töökohal töökeskkonna ja töökorraldusega tutvumise osas vaid osaliselt – töötervishoiuarst ei külastanud 37%  juhtudest ettevõtte tööruume. Töötingimustega ei tutvutud kolmandikul juhtudel isegi siis, kui tervisekontroll viidi läbi ettevõtte ruumides või tervisekontrollibussis.

Tööandjad on üldjuhul teadlikud, millised töötajad tervisekontrolli tuleb suunata, kuid veerand neist ei tee seda siiski õigeaegselt. Ettevõtetest, kus tervisekontrolli läbi viidi, ei järginud 17% töötervishoiuarsti soovitusi. Samuti ei ole tööandjad varmad esitama töötervishoiu arstile ettevõtte riskianalüüsi. Viimase olemasoluta on arstil väga keeruline tuvastada töökeskkonna ohutegureid ja töötaja terviseriske.

„Vajalik oleks, et tõuseks nii tööandjate- kui ka töötajatepoolne teadlikkus enda tervisest ja selle kaitsmisest, et ei saaks aastaid hiljem nentida kahetsusega, et „algul kaotati raha pärast tervis ja pärast tervise pärast raha““, nentis Soon.

Tööinspektoritele jäi silma ka sobimatute ruumide kasutamine tervisekontrolli läbiviimiseks. „Tihti teostatakse tervisekontrolli ettevõtte puhkeruumides, kus ei ole täidetud meditsiiniliseks läbivaatuseks ka elementaarseid tingimusi. Tööandjad ei ole enamasti nõuetest teadlikud ning teenusepakkuja kasutab seda kurjasti ära,“ märgib Soon.

Nõuded sellistele ruumidele on määratletud sotsiaalministri määruses „Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile“ ning järelevalvet õigusakti üle teostab Terviseamet.

Tervisekontrolli kvaliteedi hindamisele suunatud üleriigilisse sihtkontrolli oli kaasatud 22 tööinspektorit. 14 maakonnas külastati kokku 134 ettevõtet.

Täpsem info sihtkontrolli tulemuste kohta saab lugeda SIIN.