Tööandjad: töötaja tervisesse panustamine erisoodustuse alt välja!

1. juulist kohustab seadus tööandjat tasuma töötaja 4.–8. haiguspäeva eest 70% tema töötasust. Samal ajal jätkub töötaja tervisekäitumise ja tervisliku seisundi parandamiseks tehtud kulutuste maksustamine erisoodustusena.

Tööandjate keskliit uuris ettevõtjatelt, kas nad panustaksid töötajate tervisesse rohkem, kui seda saaks teha maksuvabalt. Küsitletutest ligi 95% leidis, et töötaja tervisekulutused tuleks erisoodustuse alt välja tuua. Sama paljud kinnitasid, et pärast seda nad suurendaksid või jätaksid töötajate tervisesse tehtud kulutused samale tasemele, mis tähendab, et töötaja tervisesse saaks panustada tunduvalt rohkem. 71% tööandjatest pidas vajalikuks kehtestada tervisekulutustele maksuvaba ülempiiri.

„Ebaõiglane on nõuda tööandjalt nii haiguspäevade tasustamist kui ka töötaja tervise parandamiseks tehtud kulutuste eest erisoodustust,” märkis üks 56-st küsitlusele vastanud tööandjast.

Teine vastaja, kelle ettevõte investeeris 2008. aastal töötajate tervisesse 760 000 krooni, pidas silmakirjalikuks, et sõnades on riigile inimeste tervis oluline, kuid samal ajal maksustatakse erisoodustusega tööandja iga tegevus.

„Kuna töötajate tervise eest hea seismine on sisuliselt karistatav, siis väga paljud seda ka ei tee,” kommenteeris tööandja, kelle ettevõte kulutas möödunud aastal töötajate tervisele 40 000 krooni. „Muudatus oleks hädavajalik, et teha tervisekulutused täiesti maksuvabaks. See elavdaks mingil määral ka majandust,” märkis selle ettevõtte juht.

„Kindlasti suureneb nende tööandjate hulk, kes maksude kaotades spordi- või tervisetoetusi maksma hakkavad või seda laiemas ulatuses teevad,” lisas tööandja, kelle ettevõte panustas 2008. aastal töötajate tervisesse üle poole miljoni krooni.

„Kui mina tööandjana pean maksma töötaja haiguspäevi kinni, siis ma pigem motiveerin teda sporti tegema ja enda tervist hoidma, kui et kaotan lisaks haigusraha maksmisele veel vajaliku töötaja, kes töö ära teeks,” märkis tööandja, kelle ettevõte möödunud aastal töötajate tervisesse erisoodustuse tõttu ei panustanud.

Töötaja maksuvaba tervisepanus ligi 10 000 krooni

71% küsitlusele vastanud tööandjatest leidis, et töötaja tervisele tehtud kulutustele võiks rakendada maksuvaba ülempiiri, 27% seevastu ei pidanud seda vajalikuks. 48% pakkus välja ka ülempiiri suuruse, mille keskmine väärtus oli kuni 7300 krooni aastas.

Kaheksa vastajat leidis, et tervisekulutused võiksid aastas olla maksuvabad 6000 krooni ulatuses, 4 vastajat, et 12 000 krooni ulatuses, mõned toetajad olid ka 1000-, 2000-, 10 000- ja 16 000-kroonisel määral. Vähim pakutud maksuvaba summa oli 1200 ja suurim 25 000 krooni aastas. Ühe vastaja arvates võiks tervisekulutused aastas maksuvabad olla riikliku alampalgamäära ulatuses.

Mitmed tööandjad leidsid, et kuigi maksuvabastus on oluline, on sellele ülempiiri seadmine vajalik, et kulutused ei väljuks kontrolli alt ja nende eesmärk ei ähmastuks. Raha maksuvaba kulutamine peaks nende arvates samal ajal olema paindlik ja võimaldama muu hulgas teha kas igakuiseid kulutusi või teha väljamakse kord aastas.

„Mingisuguse piiri seadmine oleks mõistlik, et maksuvabastust ei hakataks teistpidi ära kasutama,” märkis tööandja, kelle ettevõte panustas 2008. aastal töötajate tervisesse 400 000 krooni. „Kui maksuvabalt lubada üle 1500 krooni kuus, siis ma kardan, et ka golfist ja mägironimisest saab tervisesport ja nii kaotab idee juba oma mõtte.”

Eelmisel aastal töötajate tervisesse miljon krooni investeerinud tööandja pidas piisavaks maksuvabaks tervisekulutuseks 6000 krooni aastas. „Töötaja tervise eest hoolitsemisel on töötaja ja tööandja partnerid ning kumbki katab umbes 50% kulutustest. Iga töötaja võiks kuus kulutada umbes 1000 krooni oma tervise eest hoolitsemisele, millest 500 krooni kataks erisoodustusmaksuvabalt tööandja,” rääkis ta.

„Umbes 1000 krooniga kuus saaks osta töötajale spordiklubi või ujula pääsme ja teha selle kasutamise talle ka kohustuslikuks,” märkis tööandja, kes erisoodustusmaksu tõttu jättis eelmisel aastal töötajate tervisekulutused tegemata. Tema arvates võiks maksuvaba määr olla 12 000–18 000 krooni aastas.

„Eeldame, et tööandja investeerib oma raha mõistlikult. Kui palju töötajate tervisele kulutada, sõltub paljuski ka ettevõtte tegevusalast, töötajate vanusest ja huvidest jne,” märkis tööandja, kelle ettevõte pani möödunud aastal töötajate tervisesse üle miljoni krooni. „Töö iseloomust tulenevalt on osadel tööandjatel põhjust sellesse valdkonda rohkem investeerida, teistel vähem,” lisas ta.

„Tervisekulutuste kuuarvestust pole vaja pidada, sest siis saab vajadusel kasutada mingit protseduuri kas või ainult kord aastas,” märkis tööandja, kelle väikeettevõte 2008. aastal töötajate tervisesse ei panustanud, kuna koos erisoodustusmaksuga käib see üle jõu.

„Maksuvaba võiks olla nn terviseraha 5000 krooni aastas, mille töötaja saaks kulutada kas sanatooriumiskäiguks, prillide või hambaravi eest tasumiseks või spordiklubi külastuseks jne. Tihtipeale on maapiirkondades asuval ettevõttel raske võimaldada inimesele juurdepääsu nt ujulasse või spordiklubisse. Raha kasutuse piirid peaks olema avarad, „igaühele midagi” printsiibil,” märkis tööandja, kes 2008. aastal erisoodustusega maksustatavaid tervisekulutusi ei teinud. „Oluline, on, et kulutus oleks tervisega seotud. Selle paneksid paljud tööandjad motivatsioonipaketti sisse, kui maksustamine oleks normaalne.”

Töötaja tervis läheb korda

Küsitlus näitas, et tööandjad väärtustavad töötaja tervist. „Meile on oluline terve töötaja,” rõhutas tööandja, kelle ettevõte panus töötajate tervisesse oli eelmisel aastal 390 000 krooni ja kes hüvitas neile ka esimese haiguspäeva.

2008. aastal võimaldas 75% küsitletud tööandjatest töötajatele erisoodustusena käsitletava tervisehüvena ravimeid esmaabikapis; 55,4% tasus tervisespordi treeningute (ujula, jõusaal jmt) eest; 48,2% toetas sportlikke meelelahutusüritusi (keegel, jalgrattaretk, matkamine vmt); 44,6% tasus massaaži jm terviseprotseduuride eest; 42,9% lasi oma töötajaid vaktsineerida; 32,1% pakkus neile ettevõtte oma sportimisvõimalusi.

Töötajate tervist edendavate tegevustena märkisid tööandjad ära ka rahvaspordiürituste osavõtumaksu (rattamaraton, jooks, kepikõnd) 50–100% hüvitamise, iga-aastase vitamiinikuuri, sihtotstarbelise puhkusetoetuse, põhipuhkuse tasu korrutamise koefitsiendiga, nädalase talvepuhkuse võimaldamise koos keskmise palga maksmisega, korralise tervisekontrolli käigus soovitatud eriarstivisiidi eest tasumise, luutiheduse mõõtmise, toitlustuse korraldamise (tervislik lõunasupp), tervisepaketi eest tasumise sanatooriumis (SPA-s) ja kepikõnni-juhendajate koolitamise töötajate hulgast.

Ettevõtted kulutasid mullu töötajate tervisele ligi 21 miljonit

33 küsimusele vastanud ettevõtjat kulutasid töötajate tervisele 2008. aastal koos erisoodustusmaksudega kokku 20,8 miljonit krooni – keskmiselt 629 751 krooni. 30% vastanutest panustas töötajate tervisesse üle 500 000 krooni aastas. Alla 400 000 krooni tegi selleks kulutusi 70% vastajatest (alla 100 000 kr 36% ja vahemikus 100 000–400 000 kr 33%).  Kaks ettevõtet toetasid oma töötajate tervist aastas kuni 2500 krooniga.

Kõige rohkem töötajate tervisesse investeerinud ettevõte kulutas selleks 6 miljonit krooni. Kaks ettevõtet tegid tervisekulutusi vahemikus 2–2,5 miljonit krooni ja neli ettevõtet kulutasid selleks 1–1,5 miljonit krooni. Kolm ettevõtet tegid kulutusi vahemikus 500 000–800 000 krooni. 11 ettevõtet kulutasid 100 000–400 000 krooni. 12 ettevõtte kulutused jäid alla 100 000 krooni.

Küsitletud ettevõtete töötajad said oma tööandjalt tervisetoetust (neto) keskmiselt 356,5 krooni kuus. 22-st vastanud tööandjast 45% toetas oma töötajaid kuus 300–450 krooniga, 27% aga alla 100 krooniga. Vähim toetussumma oli 39 krooni (bruto 65 kr; ettevõtte brutokulu 335 300 kr aastas) ja suurim 1500 krooni kuus (3000 kr; 1 mln kr). Võrdselt 14% töötajatest sai tervisetoetust nii 800–1500 krooni kui ka 100–250 krooni kuus.

22 küsimusele vastanud tööandjat kulutasid oma töötaja tervisele koos maksudega eelmisel aastal keskmiselt 682,3 krooni kuus, millest ligi pool kulus erisoodustusmaksudele. Kõige sagedamini tehti kuus töötaja kohta brutokulutusi vahemikus 100–350 krooni (36% vastanutest) ja kõige harvem kulus selleks suurusjärgus 3000 krooni (kaks vastajat, mõlemal aastane brutokulu töötaja tervisesse 1 mln kr). Töötaja tervisele 3030 krooni kuus kulutanud ettevõte märkis siiski, et kõik kulutused pole kogu ulatuses olnud erisoodustusega maksustatavad. Kõige tagasihoidlikum brutokulutus töötaja tervisesse oli 25 krooni kuus (ettevõtte kogukulutus bruto oli 74 490 kr aastas).

Valdavalt kulutasid ettevõtted 2008. aastal töötaja tervisele bruto alla 650 krooni kuus (77% vastanutest). Üle 1000 krooni tegi seda 23% ettevõtetest. 27% ettevõtetest esines vahemikus 400–650 krooni, 14% panustas alla 100 krooni.

"Tööandjate keskliit on valitsuse tähelepanu juhtinud asjaolule, et töötaja tervisekäitumise ja tervisliku seisundi parandamiseks tehtud kulutuste maksunduslikud küsimused on jätkuvalt reguleerimata," nenditakse tööandjate keskliidu kirjas.

"Selleks, et tööandja saaks panustada oma töötajate tervisesse, tuleb tööandja haigushüvitise tasakaalustamiseks muuta tulumaksuseadust ja sellised kulutused erisoodustuste alt välja arvata," märgivad tööandjad.

Keskliidu hinnangul on maksuhalduri tegevuse hõlbustamiseks mõistlik siduda maksuvabastus konkreetse summalise piirmääraga, mille ulatuses tehtud tervisekulutused saavad maksuvabastuse – nt 2000 krooni kuus.