Riigikontroll pole rahul riigi IT-süsteemide arendamisega

Riigikontrolli hinnangul pärsib töökindlate ja jätkusuutlike infosüsteemide loomist kõige enam puudulik eelanalüüs, alternatiivsete lahenduste kaalumata jätmine ning projektide läbiviimise põhitõdede eiramine.

„Sageli on selle kõige tulemuseks arendusprojektide tähtaegade venimine, hinna kallinemine ning infosüsteemide omanike ja kasutajate rahulolematus,“ tõdes riigikontroll.

Riigikontrolli lõppenud audit riigi infosüsteemide arendusprotsesside tulemuslikkusest näitas, et tihti jääb selgusetuks, millist kasu üks või teine infosüsteem meile tegelikult annab. Enamik arendusprojekte algatatakse nende tehnilist ja majanduslikku teostatavust ja otstarbekust hindamata. Samuti ei kaasata paljudel juhtudel arendusprojektidesse kõiki vajalikke osapooli, mistõttu ei vasta loodud infosüsteemid alati kasutajate ootustele.

Lisaks näitas audit, et arenduste kestust ja eelarvet ei planeerita piisavalt täpselt ega peeta projektipõhist kuluarvestust. Hindamata jäetakse loodava süsteemi ülalpidamise kulud ja enamasti puuduvad projektide edukuse hindamise kriteeriumid.

Ka leidis riigikontroll, et arendusprojektide elluviimisel ei arvestata riigi infosüsteemi kindlustavate süsteemide rakendamisega, samuti riigi koosvõime raamistiku soovitustega. See takistab infosüsteemide koostööd ja nende omavahelist andmevahetust.

Lõppenud auditis vaadeldi kuut aastail 2005–2009 tehtud infosüsteemide arendusprojekti sise-, justiits- ja kaitseministeeriumi valitsemisalas. Auditeerimisel leiti, et arendusprojekt suudeti ellu viia tähtaegselt, kavandatud mahu ja funktsionaalsusega vaid pooltel juhtudel.

Lahendusena soovitas riigikontroll majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil kehtestada selged nõuded riigi infosüsteemiga seotud arendusprojektide algatamisele, elluviimisele ja aruandlusele ning luua ühtne projektide juhtimise elektrooniline keskkond.

Kogu valitsussektor kulutas aastatel 2005–2008 infotehnoloogiale kokku (ilma IT spetsialistide tööjõukuluta) natuke üle 1,5 miljardi krooni, mis moodustas valitsussektori tegevuskuludest keskmiselt 2,8%. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostatava infoühiskonna arengukava kohaselt oli aastatel 2008–2009 töös peaaegu sada IT arendusprojekti.