Kas välismaa aktsiaid on parem omada füüsilise isikuna või läbi äriühingu? Milliseid tagajärgi toob Eesti kontsernile kaasa dividendimakse välismaa tütarühingult? Millised on eraisiku maksukohustused välismaalt saadud dividendilt?
Selliste küsimustega võiks jätkata, kuid allpool vaatame veidi lähemalt välismaalt saadud dividendi maksustamist Eestis.
Kui Eesti residendist elanik saab dividendi välismaalt, siis tuleb igal juhul see tuludeklaratsioonil näidata, kuid selle maksustamine või maksuvabastus sõltub saadud dividendi maksukäsitlusest välismaal.
Nimelt kui välismaal on dividendilt tulumaks kinni peetud või dividendi maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on välismaal tulumaks makstud, siis on selline dividend Eesti residendile Eestis maksuvaba (tulumaksuseaduse § 18 lg 1’ ).
Seega kehtib välismaal maksustatud dividendile Eestis vabastusmeetod ning tulumaksu ei tule juurde maksta sõltumata sellest, kui suur või väike oli välismaal makstud tulumaks.
Küll aga peab maksumaksja olema vajadusel suuteline tõendama dividendilt või dividendi aluseks olevalt kasumiosalt tulumaksu maksmist välismaal.
Kui Eesti äriühing on saanud välismaalt dividendi, siis sõltub Eesti maksutagajärg nii dividendi aluseks olnud osaluse suurusest kui riigist, mille äriühing dividendi maksis.
Eesti äriühing saab välismaa tütarühingult saadud dividendi maksuvabalt edasi maksta, kui tütarühing on Euroopa Liidu, Norra, Islandi, Liechtensteini või Šveitsi residendist ja tulumaksukohustuslasest äriühing (v.a. madala maksumääraga territooriumil asuv äriühing).
Tütarühinguga on tegemist siis, kui dividendi saamise hetkel on osaluse või hääleõiguse suurus vähemalt 10% (tulumaksuseaduse § 50 lg 1’ p 1). Näiteks kui Eesti äriühing on saanud Läti tütarühingult (osalus vähemalt 10%) dividendi, siis saab Eesti äriühing selle edasi maksta oma omanikele ilma täiendava maksukohustuseta Eestis. Kuna Lätis on ettevõtte tulumaks 15%, siis saavad Eesti äriühingu omanikud kasumi tulumaksukuluga 15%, mis on oluliselt odavam maksukohustusest Eesti äriühingu enda kasumilt.
Kui Eesti äriühing on saanud dividendi tütaräriühingult riigist, mis pole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik ega Šveits ega madala maksumääraga territoorium, siis kehtib saadud dividendile vabastusmeetod eeldusel, et kasumilt või dividendilt on välismaal tulumaksu maksmine tõendatud (tulumaksuseaduse § 50 lg 1’ p 3).
Kui aga Eesti äriühing saab dividendi välismaa äriühingult, kelles tema osalus dividendi saamise ajal oli alla 10%, kehtib saadud dividendile krediidimeetod, mis tähendab, et välismaal dividendilt makstud või kinnipeetud tulumaksu saab maha arvata Eestis dividendi jaotamisel tasumisele kuuluvast ettevõtte tulumaksust (tulumaksuseaduse § 54 lg 5).
Seega kui osalus välismaa äriühingus on vähemalt 10%, pole saadud dividendi Eesti maksukoormusel sisulist vahet sõltuvalt sellest, kas osaluse omanikuks on eraisik või Eesti äriühing.
Kui aga osalus välismaa äriühingus on alla 10%, siis Eesti maksutagajärgede seisukohalt on kasulikum aktsiaid omada eraisikuna.
Samas tuleks ka hinnata välismaa maksustamise erinevusi sõltuvalt dividendisaaja isikust ning ka seda, kas nende aktsiate puhul panustatakse eelkõige dividenditulule või kasumile aktsiate hilisemast müügist.
Autor: Lemmi Kann, Ranno Tingas
Seotud lood
Paljude ettevõtjate ja aktsionäride jaoks on kätte jõudnud see meeldiv osa aastast, mil eelmise aasta jooksul teenitud kasumi pealt dividende jaotatakse.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.