ÄP Käsiraamatute foorum: likvideerimisaruanne

Koostatakse likvideerimisaruanne 01.01.09-15.10.09, mis koosneb likvideerimisbilansist, kasumiaruandest, rahavoo aruandest, omakapitali muutuste aruandest ja lisadest.

1) Kas tuleb esitada need aruanded täismahulises, tavapärases koosseisus, st alates tiitellehest, tegevusarunne....osanike nimekirjanini?

2) Kas aruannete vormistamisel tuleb ikka näidata ka 31.12.08. seis ehk võrdlusperiood nagu tavapärase maj.a.aruande koostamisel?

3) Ülesse jääb lühiajalise kohustusena omanike sissemaks, mis on vormistatud laenuna. Kas lõpparuande koostamise käigus võib selle suunata omakapitali koosseisu-muude reservide hulka, mis omakorda aitab tasakaalustada negatiivset omakapitali. Millise aluse peab tegema? Kas osanikud peavad vormistama nõudest loobumise vms või võib teha ka ainult kandena?

Vastus:   Likvideerimisaruannete koostamisel tuleb lähtuda RTJ 13-s sätestatust.

RTJ 13 § 12 kohaselt koosneb likvideerimisaruanne likvideerimise alustamise bilansist (ehk likvideerimisbilansist), kasumiaruandest, rahavoogude aruandest, omakapitali muutuste aruandest ja lisadest.

Likvideerimisaruanne koostatakse likvideerimiseelse perioodi kohta ning seega koosneb põhimõtteliselt samasugustest osadest nagu tavapärane raamatupidamise aastaaruanne, kuid selle koostamisel rakendatakse teistsuguseid arvestuspõhimõtteid ja esitusviisi.

Likvideerimisaruande koostamisel lähtutakse varade ja kohustuste hindamisel järgmistest põhimõtetest:

(a) raha kajastatakse nominaalsummas

(b) nõuded, mis eeldatavasti laekuvad likvideerimisperioodi jooksul, kajastatakse nende tõenäoliselt laekuvas summas

(c) muud varad kajastatakse nende neto müügihinnas

(d) teadaolevad kohustused kajastatakse sõlmitud lepingute või seaduste kohaselt tasumisele kuuluvates summades

(e) vajadusel moodustatakse täiendavad eraldised kahjulike lepingute, koondamistasude, kohtuvaidluste ja muude likvideerimisega kaasnevate juriidiliste kohustuste suhtes.

Likvideerimisaruannete koostamisel ei lähtuta jätkuvuse printsiibist ning sellest tulenevalt ei rakendata varade ja kohustuste kajastamisel arvestuspõhimõtteid, mis on seotud kas nende soetusmaksumusega (näiteks korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil kajastatavad pikaajalised finantsvarad ja -kohustused), periodiseerimisega (näiteks põhivara amortiseerimine ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud ja tulud) või varade ümberhindamisega kapitaliosaluse meetodil.

Muud tavapärased majandusaasta aruande koostamise põhiprintsiibid kehtivad ka likvideerimisaruandele, sh võrreldavuse printsiip (võrdlusaasta esitamine).

Kuigi on toimunud muutus arvestuspõhimõtetes (likvideerimisaruandes lähtutakse varade ja kohustuste hindamisel teistsugustest arvestuspõhimõtetest kui tavapärase aastaaruande koostamisel), ei korrigeerita likvideerimisaruandes tagasiulatuvalt eelmise perioodi võrdlusandmeid.

Ka likvideerimisaruande vormistus on tavapärane, alustades tiitellehest, tegevusaruandest, tegevjuhtkonna deklaratsioonist jne.

Likvideerimisaruandega koos tuleb esitada muud nõutavad dokumendid, sh osanike nimekiri aruande allakirjutamise seisuga.

Samuti rakendub likvideerimisaruandele auditeerimiskohustus, kui on täidetud RPS § 14 lg 3 toodud kriteeriumid.

 Kohustuse kui võlasuhte lõppemine saab mh toimuda

-         kohase täitmisega

-         tasaarvestusega

-         poolte kokkuleppega

Antud juhul on jutt ilmselt viimasest variandist, st poolte kokkuleppest, mis on otstarbekas teha kirjalikult. Võib ka ühepoolselt, omanike kirjaliku otsusena loobuda nõudest äriühingu vastu.

Raamatupidajale on kande tegemise aluseks kas likvideerija sellekohane kirjalik korraldus või vastav resolutsioon väljavõttel omanike otsusest.

Vastas BDO Eesti