Riigihangete seaduse muudatused

Täielik seaduse ülevaatamine võetakse ette 2010. aastal, milleks on moodustatud nõuandev komisjon, kuhu kuulub teiste hulgas ka Kaubanduskoja esindaja.

Suuremad muudatused seaduses on tingitud asjaolust, et järgmise aasta jooksul plaanitakse kaotada Riigihangete Amet ning kõik ameti funktsioonid võtab üle

Rahandusministeerium ning samuti lisatakse seadusesse võimalus kõrvaldahankemenetlusest pakkuja, kes on karistatud maksualase süüteo eest või kelle maksuvõlg on ajatud üle kuue kuu.Arvestades asjaolu, et täna tegeleb riigihankeid korraldavates asutustes(paarsada erinevat valitsus- ja riigiasutust) hangetega üle tuhande inimese, kelle jaoks see ei ole enamasti põhitegevus, siis on peetud otstarbekaks luua teenus- või kompetentsikeskus, mis koondaks hangete vallas kompetentsed inimesed. Nõustamise alal on riigihangetealane kompetents tänasel päeval jagunenud Rahandusministeeriumi ja Riigihangete Ameti vahel, mida oleks ratsionaalne täitatulevikus ühes kompetentsi keskuses. Lisaks klassikalisele nõustamisele plaanitakse sinna liita ka riigihangete registri ja e-riigihanke keskkonna alane nõustamine.Teenus- või kompetentsikeskuse ülesanne on hanke läbiviimine, mis tähendab, et seal tehakse kõik vajalikud toimingud ning kinnitatakse ka vajalikud otsused (pakkujate kvalifitseerimine, pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamine). Teenus- või kompetentsikes kust toetavad otsuste tegemisel erinevate tellijate esindajatest koosnevad riigihankekomisjonid, kes pakkumused avavad, kvalifikatsiooni kontrollivad ning hindavad vastavust etteantud hindamiskriteeriumitele. Kui tegemist on standardse või vähemkeerulise hankega, võib teenus- või kompetentsikeskus eelnimetatud toimingud läbi viia ja otsused vastu võtta iseseisvalt, tellijatest koosnevat hankekomisjoni moodustamata. Kuni teenindus keskus luuakse ja see funktsioonitäitmise üle võtab, asub nõustamisfunkt siooni teostama Rahandusministeerium.Kui siiani puudus alus pakkujate kõrvaldamiseks, keda on karistusseadustiku alusel karistatud maksualaste süütegude toimepanemise eest, siis nüüd on eelnõus sätestatud võimalus kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, keda on võikelle seaduslikku esindajat on kriminaal- või väärteokorras karistatud maksualaste süütegude toimepanemise eest või kelle maksuvõlg on ajatud tähtajaga üle kuue kuu.

Hankija kõrvaldab hankemenetlusest isiku, kellel on olnud maksuvõlg hankemenetluse algamise päeva seisuga või kelle maksuvõla tasumine on olnud ajatatud pikemaks perioodiks kui 6 kuud, alates hankemenetluse algamise päevast. Erandiks on asjaolu, kui maksuvõla tasumise ajatamine on täies ulatuses tagatud. Maksuvõlaks loetakse riiklike või tema elu- või asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete võlgnevust.

Maksuvõlgade ajatamist ei võimaldata kõikidele maksuvõlglastele, vaid üksnes neile ettevõtjatele, kellel Maksu- ja Tolliameti vastavasisulisest analüüsist nähtub, et tegemist ei ole püsivate makseraskustega ning ettevõtja on piisavalt likviidne ja tõenäoliselt võimeline oma raskused ületama. Maksu- ja Tolliameti andmetel on juriidilisest isikust ajatatud maksuvõlaga isikuid käesoleva aasta sügisese seisuga üle tuhande neljasaja, seega eelnõu muudatus võimaldaks nimetatudettevõtjatel osaleda hankemenetlustes ning annab neile  võimaluse makseraskustest üle saada.Seletuskirjas on toodud välja Maksu-ja Tolliameti seisukoht, mis ütleb, et kuigi ajatatud maksuvõlg on maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses, tuleb ajatatud maksuvõlaga isikuid eristada nendest isikutest, kes ei ole oma riiklikemaksude tasumise kohustuste täitmiseks midagi ette võtnud. Lisaks maksuvõla puudumise kontrollimisele hankemenetluse algamise ajal võib hankija kontrollida selle puudumist ka enne hankelepingu sõlmimist.Hankijal on sellisel juhul õigus määrata konkreetne päev, millise seisuga hankija pakkuja kõrvaldamise aluste puudumist kontrollib. Oluline siinkohal on, et hankija määratud päev peab jääma pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemise ja hankelepingu reaalse sõlmimise vahele. Praktikas peaks hankija selle punkti alusel kontrollima maksuvõlgade puudumist vaid edukal pakkujal, seda muidugi eeldusel, et hankija ei saa teada maksuvõlgnevuse esinemisest teistel hankemenetluses osalejatel. Eelnõu kohaselt nõuab hankija tõendit maksuvõla puudumise kohta juhul, kui tal ei ole seda võimalik avaliku andme kogu kaudu isekontrollida (nt välisriigi pakkuja).Samas alltöövõtjate kohta ei ole pakkuja kohustatud hankijale kinnitama, et tema poolt kasutatavatel allhankijatel puuduvad maksu võlad, kuna hankija sõlmib hankelepingu pakkujaga, mitte alltöövõtjaga.

Kehtiva seaduse järgi hankemenetluses vaidlustuse esitades hankemenetlus

peatub ning pakkujaga ei ole võimalik hankelepingut sõlmida.Eelnõu kohaselt oleks siis ki teatud juhtudel hankijal lubatud hankelepinguid sõlmida ka vaidlustusmenetluse vältel, seda eelkõige tingitud avalikust huvist. Selleks peab hankija esitama vastava taotluse vaidlustuskomisjonile ning põhjendama, milles seisneb avalik huvi, mille tõttu ei saa lepingu sõlmimisega oodata vaidlustusmenetluse lõppemiseni.Seega lubav otsus tehakse vaid juhul, kui taotlus on esitatud hankija edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamise raames ning oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, kaalub üles vaidlustuse esitaja õiguste võimaliku kahjustamise. Samuti ei saa eeldada, et kõik hankelepingud on avalikust huvist lähtuvalt prioriteetsed, mis tingiks kõikide lepingute automaat se ära sõlmimise lubamise.Kui tegemist on näiteks kontoritarvete,mööbli või koristusteenuse hankimisega keskmisele riigiasutusele, mis ei ole näiteks kool vms, ei ole võimalik eeldada, et tegemist on riiklikult prioriteetse hankelepinguga, mis tuleb kindlasti sõlmida esimesel võimalusel.

Otsused, mis vaidlustuskomisjon teeb hankemenetluse, ideekonkursi või ehitustööde kontsessiooni peatamise või selle lõpetamise kohta, ei jõustu teatavaks tegemisest, vaid alles pä rast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist,

kui kaebust esitatud ei ole. Osalise edasikaebamise puhul jõustub vaidlustuskomisjoni otsus aga osas, mida edasi ei kaevatud.Vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebusi vaatab tulevikus läbi Tallinna Halduskohus.Hetkel eelnõu jõustumise täpset tähtaega veel paika ei ole pandud, see otsustatakse eelnõu menetlemise käigus, aga silmas peetakse siiski 2010. aastat. Need hankemenetlused, mis on alustatud kehtiva riigihangete seaduse alusel, viiakse lõpuni (sõlmitakse hanke lepingud ja pakkumuse tagatised tagastatakse) lähtuvalt hetkel kehtivast regulatsioonist ning vaidlustused, mison esitatud eelnimetatud hankemenetluste raames, lahendatakse samuti lähtuvalt enne käesoleva eelnõu jõustumist kehtinud regulatsioonist.

Autor: Lemmi Kann, Koidu Mölderson