Siduva eelotsuse kasu ja riskid

1. jaanuaril 2008 jõustus maksukorralduse seaduse muudatus, mis muudab maksuhalduri otsuse siduvaks. Siduva eelotsusega annab maksu- ja tolliamet (edaspidi MTA) maksukohustuslase taotlusel siduva hinnangu tulevikus sooritatava toimingu või toimingute kogumi maksustamise kohta (maksukorralduse seadus – MKS § 911).

Maksuhalduri eelotsus on tõlgendus teatud kindla toimingu või tehingu kohta. Eelotsuse saamiseks peab maksumaksja pöörduma maksuhalduri poole palvega saada konkreetne lahend. Hinnang antakse plaanitavate toimingute maksustamise, mitte teoreetilise kaasuse kohta. Samuti määratletakse eelotsust kui võimuorganite poolt antud vähem või rohkem siduvat arvamust ühe või enama tulevikus tehtava tehingu maksustamise kohta.

Siduvate eelotsuste kasu ja risk

Eelotsuste seadus võeti Eestis vastu järgmistel põhjustel:

• maksuhaldurile siduvad eelotsused annavad maksukohustuslasele suurema kindluse tulevikus tehtavate tehingute maksustamise puhul;• eelotsused aitavad parandada MTA ja avalikkuse suhteid, andes eelkõige positiivse impulsi koostööks, mis vähendab maksualaseid erimeelsusi ja kohtuvaidlusi;• hästi toimiv eelotsuste süsteem aitab kaasa maksuõiguse ühtse tõlgendamis- ja kohaldamispraktika kujunemisele, sest eelotsuste andmine toob esile võimalikud puudused maksuõiguses ja võimaldab need õigel ajal kõrvaldada;• eelotsuste taotluse koostamiseks vajalik eeltöö soodustab maksukohustuslase eneseanalüüsi ning aitab kaasa maksuseaduse kohasele täitmisele;• siduvate eelotsuste andmise praktika tagab õiguskindluse põhimõtte parema elluviimise.

Samuti peaksid eelotsused vähendama maksuhalduri maksuvaidluste hulka, vaidlusi maksu määramise üle ja täiendavate kohtuvaidluste arvu, mis on maksuhaldurile kulukad.

Kuigi maksuhalduri eelotsused peaksid vähendama pikki ja kulukaid maksumääramiste vaidlusi, ei ole siiski võimalik neid vältida. Kindlasti jääb ka edaspidi maksukohustuslasi, kelle tehingute maksustamisega ei nõustu maksuhaldur, ning nad pöörduvad oma õiguste kaitseks vaidega MTA keskasutuse poole või halduskohtusse.

Samas on maksukohustuslasel täielik õigus vaidlustada maksuhalduri eelotsus. Või kui ebasoodne eelotsus on antud (või eeldatavasti väljastatakse), võib maksukohustuslane otsustada äritehingu jätkamist ja maksustamist temale õigemal viisil ja jätta eelotsuse tähelepanuta või see vaidlustada. Sellises olukorras on maksukohustuslane vähemalt teadlik maksuhalduri seisukohast konkreetse maksustamise aspektidest ning saab sellega arvestada.

Eelotsuse taotlemisel on olemas riskid nii maksukohustuslasele kui ka MTA-le.

Maksukohustuslase peamised riskid:

• rangest maksusaladuse hoidmise kohustusest hoolimata võib jääda oht paljastada ärisaladus näiteks eelotsuse avalikustamise korral – seda ka anonüümse vormi puhul;• oht tõmmata oma tegevusele maksuhalduri liigset tähelepanu ja paljastada ebasoovitavat teavet, mida muidu poleks maksuhaldurile nähtavaks tehtud – st võimaliku revisjoni oht;• maksuhaldurile antakse võimalus maksukohustuslase edasisi käike ette aimata maksukohustuste vähendamise plaanis.

PANE TÄHELE

Eestis on eelotsus siduv siis, kui:

• maksukohustuslane on esitanud üksikasjaliku ja õigeid andmeid sisaldava taotluse;• taotluses kirjeldatud asjaolud langevad kokku tegelikult tehtud toimingu(te)ga;• eelotsuse andmisel ei ole ületatud pädevuse piire;• eelotsus on vormistatud kirjalikus vormis;• maksuseadusi ei ole vahepeal muudetud. Otsus on maksuhaldurile siduv vaid siis, kui toiming tehakse eelotsuses märgitud aja jooksul, st maksustamise seisukohast peavad kõik olulised toimingud olema eelotsuses määratud tähtajal tehtud.

Enamasti kaotab eelotsus kehtivuse, kui tehingu tegelikud asjaolud erinevad eelotsuse taotluses esitatud faktidest või kui olulised asjaolud on valesti esitatud. Kui taotluses esitatud faktilised asjaolud erinevad tehingu tegelikest asjaoludest, muutub väljastatud eelotsus automaatselt kehtetuks ehk mittesiduvust selle toimingu osas. SIIN.

Loe pikemalt ajakirja RP novembrinumbrist!Ajakirja RP saab tellida