Ettevõtted peavad oma 2009. aasta majandusaasta aruanded koostama ja esitama Ettevõtjaportaalis ning otsest vajadust eraldi Word’is või Excelis koostatud aruande järgi ei ole. Sellest muudatusest täpsemalt kirjutab Ernst & Young Baltic AS-i auditiosakonna juhtivkonsultant, Audiitorkogu metodoloogiakomisjoni liige Märt-Martin Arengu.
Äriühingu majandusaasta aruande koostamise ja esitamise kord muutub peatselt. Alates esimesest jaanuarist 2010 peavad äriühingud (samuti SA-d ja MTÜ-d) looma ning esitama oma majandusaasta aruande Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) Ettevõtjaportaalis. Erandina ei kehti see kohustus hetkel veel äriühingutele, kes koostavad oma majandusaasta aruande vastavalt rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele (IFRS) või esitavad konsolideeritud aruandeid. Praeguste plaanide kohaselt peaks sarnane kohustus laienema taolistele ettevõtetele alates 2012. aastast.
Projekti laiemaks eesmärgiks on muuta ettevõtete majandustulemuste kogumine, haldamine, analüüs ja statistika riiklikul tasemel automaatsemaks ning hoida ära olulist ajalist nihet, mis täna eksisteerib aruande Äriregistrile esitamise ning avalikustamise vahel. Kui süsteem hakkab kavandatud kujul tööle, on sellest kasu ka ettevõtjatele, kuna aruande koostamisel tihti tekkivaid pisivigu saab loodava veebikeskkonna automaatsete kontrollide abil ära hoida.
Taoline projekt on kindlasti ambitsioonikas. Euroopas on küll mõned riigid midagi võrreldavat arendanud (näiteks Taani, Rootsi ning Holland), kuid mitte päris selles ulatuses nagu Eestis on kavas. Samas, eks väikeriigis olegi lihtsam muudatusi välja töötada ja ellu viia.
Kuidas see töötab?
Väga lühidalt esitatuna peaks uuenev protsess välja nägema järgmiselt: ettevõtja määrab andmesisestaja (näiteks raamatupidaja) ja audiitori, raamatupidaja sisestab kõik aruande jaoks vajalikud andmed, audiitor kontrollib veebikeskkonnas juba koostatud kuid esitamata aruande andmeid ning vajadusel soovitab andmeid parandada või lisada, ettevõtja allkirjastab digitaalselt lõpliku aruande ja suunab selle Äriregistrile esitamiseks, audiitor lisab juurde audiitori aruande.
Miks ma nimetan seda hästi hoitud saladuseks? Nimelt seetõttu, et 29. oktoobril vastu võetud seaduseelnõu jätab tänasest uue korra kehtima hakkamiseni vaid kaheksa ja pool nädalat ning vestlustest juhatuse liikmete, finantsjuhtide ja raamatupidajatega on ilmne, et paljud pole projektist veel kuulnudki, samas kui see kindlasti hakkab mõjutama nende tegevust järgmisel aastal. On küll avalikustatud mõningaid artikleid ning ka mitmel hiljuti toimunud koolitusel on see projekt teemaks olnud, kuid millegipärast on mul siiski tunne, et nii mõndagi isikut võib jaanuaris tabada üllatus.
Loodetavasti leiavad kõnealuse veebikeskkonna arenduse algatajad võimaluse veel jäänud nappide nädalate jooksul korraldada ulatuslikum teavituskampaania; ka audiitorid annavad oma parima, et klientidel ei tuleks esimesest jaanuarist kehtima hakkav kord üllatusena. Seniks aga soovitan kõigil huvilistel pidada silm peal Justiitsministeeriumi poolt peetaval koduleheküljel
https://ajaveeb.just.ee/e-aruandlus/, kust leiab lisainfot projekti kulgemise kohta.
Autor: Lemmi Kann, Märt-Martin Arengu
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.