Juhtorgani liikme kohustused kui vastutuse alus

Juhtorgani liikmete kohustused saab jagada kahte suurde rühma:

1)    üldised kohustused, milleks on hoolsus- ja lojaalsuskohustus;2)    konkreetsed kohustused seoses juriidilise isiku juhtimisega, näiteks juhatuse liikme kohustus tagada raamatupidamise korraldamine, juriidilise isiku igapäevane juhtimine, nõukogu liikme järelevalvekohustus juhatuse liikme üle.

Üldiste kohustuste puhul esitatakse küsimus kuidas, konkreetsete kohustuste puhul küsimus mida. Juhtorgani liikmed täidavad oma tegevusega konkreetseid kohustusi (mida) ning peavad seda tegema hoolsalt ja lojaalselt (kuidas).

Hoolsuskohustus

Hoolsuskohustus tähendab eelkõige, et juhtorgani liige peab oma tegevuses olema hoolas, täitma oma kohustusi hoolikalt ja heaperemehelikult, parima kasuga juriidilise isiku jaoks. Siiski ei piisa sellest, et juht püüab kõigest väest ning teeb kõik endast oleneva. Ta peab suutma tegutseda üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (võlaõigusseadus § 620 lg 2). See on hoolsuskohustuse nn objektiivne standard. Hoolsuskohustuse täitmist hinnatakse nimetatud objektiivse standardi alusel: kas juhatuse liige on täitnud oma kohustusi viisil, mis vastab üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemele. Kui ta on küll teinud kõik endast oleneva, kuid tema tegevus ei vasta siiski üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemele, on ta hoolsuskohustust rikkunud.

Siit tuleneb omakorda kohustus näiteks äriühingu nõukogu liikmetele, kes valivad juhatuse, leida juhatuse liikmeks inimene, kes on oma võimetelt suuteline vastama ülalnimetatud objektiivsetele standarditele. Juhul kui nõukogu on valinud juhatuse liikmeks inimese, kes ei ole suuteline hoolsuskohustust objektiivses mõttes täitma – vaatamata sellele, et ta on subjektiivselt väga hoolas ja püüdlik –, on nõukogu liikmed rikkunud omakorda oma hoolsuskohustust. Nende konkreetseks kohustuseks on valida juhatuse liikmeid ning seda kohustust täites peavad nemad samamoodi järgima oma hoolsuskohustust valida juhatuse liikmeks inimene, kes on objektiivselt võimeline täitma oma kohustusi nõutaval tasemel.

Lojaalsuskohustus

Lojaalsus tähendab truudust. Juhtorgani liikme lojaalsuskohustus seisneb eelkõige kohustuses pidada kõige tähtsamaks juriidilise isiku huve, jättes tagaplaanile nii enda kui ka kolmandate isikute huvid. Lojaalsuskohustuse üheks väljundiks on konkurentsikeeld, nii näiteks ei tohi aktsiaseltsi juhatuse liige olla ilma nõukogu nõusolekuta füüsilisest isikust ettevõtjaks aktsiaseltsi tegevusalal, olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik ega olla aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtimisorgani liige, v.a siis, kui tegemist on ühte kontserni kuuluvate äriühingutega (vt äriseadustik § 312 lg 1).

Lojaalsuskohustuse üks väljundeid on ka konfidentsiaalsuskohustus, mis tähendab saladuse hoidmise kohustust ja seisneb eelkõige kohustuses hoida tootmis- ja ärisaladust. Tootmissaladus puudutab üldjuhul tootmisprotsesse ja -mahte, ainete koostisi ja nende valmistamise viisi, ärisaladuse alla võivad kuuluda ettevõtja klientuur, hinnakujundus, lepingupartnerid, äriideed ja -plaanid jms. Soovitatav on, et äriühing kehtestab eeskirja, mis täpsustab selle äriühingu ärisaladuse sisu ja avaldamise korda. Selline eeskiri aitab välistada vaidlusi selle üle, kas teatud juhtudel on ärisaladust rikutud või mitte.

Artikkel ilmus advokaadibüroo Paul Varul novembrikuu infokirjas.

Autor: Lemmi Kann, Paul Varul