Ministeerium: masu rõhub tootjahindu edaspidigi

Septembris hinnalangus toiduainetööstuses mõnevõrra pidurdus, ulatudes aastases võrdluses 5,6%ni. Üldistele trendidele vastupidiselt käitus lihatööstus, kus hinnad kallinesid aastaga 6,4%. Endiselt jätkub hindade vähenemine piimatööstuses, aastane langus oli seal viimaste aastate suurim, ulatudes 21,1%ni. Edasised arengud sõltuvad paljuski tarbijate ostujõu taastumisest ning pakkumise tagasitõmbumisest nende tootjate arvelt, kes ei suuda niivõrd madalate hindade juures konkurentsis püsida.

Ehitusmaterjalide ja metalltoodete tootmises olid tootjahinnad enam kui kümnendiku võrra madalamad kui aasta tagasi. Metallide hinnad on tugevasti langenud, ka ehitusmaterjalide puhul võib täheldada tootmissisendite (palgad, materjalid) odavnemist. Hinnatõus iseloomustas jätkuvalt keemiatööstust (6%), kuid pärast aasta alguses toimunud hindade kasvu on hinnatase püsinud sektoris stabiilsena. Teistes harudes olid tootjahindade muutused tagasihoidlikud.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjatest prognoosis enamus hindade püsimist praegusel tasemel. Edasist hinnalangust peeti tõenäolisemaks metalltoodete tootmises.

Septembris toimusid ekspordi- ja impordihindade osas sarnased muutused. Eelmise kuuga võrreldes tõusid hinnad võrdselt 0,2% ja aastane langustempo pidurdus 0,1 protsendipunkti võrra. Ekspordihinnad olid eelmise aasta septembrist keskmiselt 5,1% ja impordihinnad 6,8% madalamad. Ekspordihindade kuist hinnatõusu mõjutas enim toiduainete ja jookide väljaveo hindade kasv. Impordihinnad tõusid kuuga enim puidu ja puittoodete osas.

Kui eelmisel kuul palgi ekspordihindade langus pidurdus, siis septembris see kiirenes taas mõnevõrra (aastane langus -32%). Metallitootmises on ekspordihinnad püsinud alates juunikuust 30% võrra aastatagusest perioodist madalamad. Hinnalangus on süvenenud jätkuvalt keemiatööstuses (aastaga -12%), tulenevalt nõrgast välisnõudlusest. Oluliselt on aeglustunud siiani ainsana kiire hinnatõusuga olnud turba ekspordihinna kasv (19%lt 9%ni), mille taga on aga eelmise aasta kõrge võrdlusbaas. Aastaga on suutnud veel ekspordihindu tõsta rõivatootjad, viimastel kuudel on kasv ulatunud 4–5%ni.

Septembris püsisid naftasaaduste impordihinnad peaaegu eelmise kuu tasemel ja aastane hinnalangus oli samuti 31%. Metallide sisseveohinnad olid endiselt ligi viiendiku võrra aastatagusest perioodist madalamad. Puidu ja puittoodete impordihinnad tõusid kuises võrdluses taas paari protsendi võrra, mis viis aastase langustempo minimaalseks (-1,5%). Siseturul on puidu hinda kergitama hakanud nõudluse suurenemine energeetikasektoris.

Järgnevatel kuudel võib jätkuda ekspordihindade mõningane surve ülespoole, tulenevalt välisnõudluse stabiliseerumisest. Impordihindu võib taas mõjutama hakata nafta maailmaturuhinna tõus.