Dividend - hea maksude optimeerimise vahend?

Sellise ümberhindamise võimaluse annab maksuhaldurile maksukorralduse seaduses sätestatud majandusliku tõlgendamise printsiip. Ehk maksuhaldur võib jätta maksustamisel tähelepanuta tehingu vormi, mille maksumaksja on tehingule või toimingule maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil andnud eeldusel, et selle majanduslik sisu on tegelikult erinev.

Kohus möönis, et maksuhalduril on õigus majandusliku tõlgendamise printsiipi rakendada, kuid andis samas õiguse maksumaksjale, kuna maksumaksja jaoks puuduvad selged juhised tekkiva maksukohustuse suuruse määratlemiseks.Kohtulahendi tulemusena töötas maksuhaldur välja juhendi eelnõu, mis selgitab, millistes olukordades ja kui suures osas tuleks maksta dividendi ning juhatuse liikme tasu või palka. Juhend on avalikustatud Eesti Maksumaksjate Liidu veebilehel. Ühtlasi palus maksuhaldur KPMG maksunõustajatel juhendit kommenteerida ning esitada ettepanekuid juhendi täiendamiseks ja korrigeerimiseks.Olulisemad tähelepanekud uue juhendi osas

Juhend on väga üldine ning tekitab põhimõttelise küsimuse, kuidas peaksid maksumaksjad sellesse suhtuma – kas kui juhisesse või kui kohustuslikuks täitmiseks loodud dokumenti? Kindlasti ei saa antud dokument kujuneda maksumaksjate jaoks kohustuslikuks, sest maksukorralduse seaduse kohaselt on sellised juhised kohustuslikud täitmiseks eelkõige maksuhaldurile endale. Maksumaksjal saab juhendiga tutvumise tulemusena mõelda läbi, kas tema olukorras võib maksuhalduri kontrolli korral probleeme tekkida.Juhendi kohaselt peaks maksumaksja hindama, kas omanik tegutseb äriühingus aktiivselt või on passiivne. Kui omanik täidab juhatuse liikme kohustusi ja/või tööülesandeid, tuleb talle juhendi kohaselt maksta mõistlikku tasu, mis kuulub maksustamisele lisaks tulumaksule ka sotsiaalmaksuga. Palga puhul tuleb arvestada ka töötuskindlustusmaksetega ja teatud juhtudel ka kogumispensioni-maksetega (kui kohustatud isik soovib järgmisel aastal süsteemis jätkata). Ent ükski seadus juhatuse liikmele tasu maksmist ei nõua.Uue juhendis kohaselt peab maksumaksja leidma võrreldava olukorra ning vastavalt turul keskmiselt makstavale tasule (nö võrreldava hinna meetodi alusel) ka endale juhatuse liikme tasu/palka arvestama. Võrreldavate andmete leidmiseks võib ühe allikana kasutada Statistikaameti andmeid. Kui vaadata probleemi õiguslikku poolt, siis juhatuse liikme osas sätestab äriseadustik, et juhatuse liikmel on õigus nõuda mõistlikku tasu oma ülesannete täitmise eest.Arusaamatuks jääb, millistel õiguslikel alustel kohustatakse juhatuse liiget tasu võtma, kui viimane seda ei nõua? Samuti on palk palgaseaduse kohaselt poolte kokkuleppe küsimus.Küsimust tekitab ka meetodi valik. Miks on valitud tasu suuruse määramiseks ainult võrreldava hinna meetod? Siirdehindade praktika on rahvusvaheliselt näidanud, et kõige keerulisemaks on osutunud just selle meetodi kasutamine, kuna piisavas ulatuses võrreldavaid olukordi on tihti äärmiselt keeruline või suisa võimatu leida.Lisaks tekib küsimusi, kuidas täpselt eristada aktiivset tulu passiivsest ja kas seda peaks üldse tegema. Näiteks kui äriühingu peamine tegevusala on investeerimine (kinnisvara, väärtpaberid jne) ja igapäevase tegevuse haldamist korraldab maakler. Selliste varade ostu-müügi korral võib omaniku/juhatuse liikme roll tulu tekkimises olla minimaalne. Sarnase näite võib tuua äriühingust, mille omandis on kinnisvara (näiteks põllu- või metsamaa) ja mida renditakse välja. Omaniku ja juhatuse liikme roll tulu teenimises on peaaegu olematu. Tekib küsimus, kas ja kui palju peaks ta maksma endale juhatuse liikme tasu või palka ning kui palju võib maksta dividende? Sellistele piiripealsetele olukordadele juhend paraku lahendust ei paku.Hetkel hõlmab juhend ainult dividendimakseid, aga mitte muid kasumieraldisi nagu likvideerimisjaotised, kapitali vähendamine vms, kus tegelikkuses on võimalik sarnaselt dividendidele sotsiaalmaksukohustust vältida. Juhendit lugedes tekib palju küsimusi: kas maksumaksja võib olla rahulik, kui dividende ja juhatuse liikme tasu üldse ei maksta? Kas vastus on erinev, kui dividendi makstakse iga viie aasta tagant? Miks on välistatud nõukogu liikmed ja filiaali juhatajad, kuigi nende puhul võiks tekkida sarnane olukord nagu juhatuse liikmete ja töötajate puhul? Kuidas vältida topeltmaksustamist, kui äriühing maksab dividende nende kasumite arvelt, mis ta on saanud oma tütarühingult ning millede edasimaksmisel ei teki ei tulumaksu ega ka sotsiaalmaksukohustust?Oleme oma ettepanekud ja mõtted nendes küsimustes maksuhaldurile edastanud ning loodame, et juhendi lõppversioonis saavad kõik ebamäärasused täpsustatud ning juhend muutub detailsemaks, mille tulemusena saaksid maksumaksjad võimaliku revisjoni korral maksuhalduri käitumist ette ennustada.

Artikli autorid on KPMG Baltics ASi maksu- ja õigusnõustamise osakonna juht Joel Zernask ja maksunõustaja Aidi Kallavus. Artikkel ilmus KPMG juhtmisajakirjas Foorum 21/2009.