RP: kuidas vähendada töötasu

Töötasu vähendamine

TLS2009 näeb ette võimaluse vähendada ajutiselt töötaja töötasu, kui tööandjal ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik töötajale kokkulepitud mahus tööd anda.

TLS2009 näeb ette täpsustuse võlaõigusseaduses sätestatud lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise reeglile, mille kohaselt peab töömahu vähenemise tingima ettenägematu asjaolu, mida tööandja ei saanud töösuhte sõlmimisel ette näha. Seega peab tööandja arvestama, et selle õiguse kasutamiseks peab tegemist olema erakorralise ja tööandjavälise asjaoluga.

Kui esinevad töötasu vähendamise asjaolud ning tööandja kasutab seaduses sätestatud õigust ja vähendab ühepoolselt töötaja töötasu, on töötajal õigus keelduda töö tegemisest tasu alandamisega võrdses ulatuses. Seega säilib põhimõte, et töötasu ja tööpanus peavad olema proportsionaalsed ja töötasu vähendamisel muutub vastavalt tööandja õigus nõuda töötajalt tööd.

Näiteks kui tööandja vähendab töötaja seni 10 000-kroonist kuutasu 1000 krooni ehk 10% võrra, võib töötaja vähendada kokkulepitud tööaega samuti 10% võrra.

Tööandja tohib töötasu vähendada maksimaalselt kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul ning ka siin peab tööandja jälgima põhimõtet, et töötasu ei tohi täistööaja korral olla madalam valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast.

Kui tööandjal on enne töötasu vähendamist teist tööd, siis seda peab tööandja töötajale pakkuma. Seadusandja eesmärk on siinkohal kaitsta võimalikult suurel määral töötaja õigusi ning huve.

Töötasu vähendamisest peab töötajale kirjalikult kaks nädalat ette teatama. Töötajale on jäetud õigus töötasu vähendamisel tööleping üles öelda ja saada hüvitist sarnaselt olukorraga, kui tööandja ütleb töölepingu üles majanduslikel põhjustel (koondamishüvitis).

Tasaarvestamine

Tasaarvestamise põhimõte sarnaneb varasema palgaseaduse palgast kinnipidamise sätetega.

Ilma töötaja nõusolekuta on tööandjal lubatud töötasust kinni pidada riiklikke makse ja täitemenetluse seadustikus sätestatud summasid (nt elatisnõue).

Samuti ei ole töötaja nõusolekut vaja, kui tööandja peab töötasust kinni töötajale makstud ettemakse, mille töötaja peab tööandjale tagastama, ja töölepingu lõppemisel tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest.

Muudel juhtudel on tasaarvelduse (kinnipidamise) tegemiseks vaja töötaja kirjalikku nõusolekut. Pooled ei saa töölepingu sõlmimisel kokku leppida, et töötaja annab tööandjale nõusoleku tema töötasust teha tasaarveldusi igal juhul. TLS 2009 üks läbivaid põhimõtteid on, et töötaja ei saa anda töösuhte alguses määramata ajaks konkretiseerimata nõusolekuid. Reegel on, et näiteks kahju tekkimise korral peavad pooled alustama kõigepealt läbirääkimisi ja kui töötaja saab aru, et ta on kahju tekkimises süüdi, siis peaks ta andma konkreetse summa kinnipidamiseks ka kirjaliku nõusoleku. Selline põhimõte võimaldab töötajal iga kord tutvuda kinnipidamise aluseks oleva konkreetse juhtumi asjaoludega ja otsustada, kas ta annab nõusoleku või mitte. Kui töötaja nõusolekut ei anna, on tööandjal õigus pöörduda nõudega töövaidlusorgani poole.

Eespool toodud selgitusest nähtub, et üldiselt ei saa tööandja teha ilma töötaja eelneva nõusolekuta töötaja töötasuga tasaarvestusi suvaliselt ning töötaja ei saa anda kinnipidamise jaoks nõusolekut ette.

Viidatud reeglist on ka üks erand. Nimelt võib töötaja anda ette nõusoleku teha kinnipidamisi, kui tegemist on tööandja arvel tehtavate kulude kokkulepitud limiiti ületava summa tasaarvestamisega (näiteks mobiiltelefoni või kütusekaardi limiidi ületamine).

Refereeritud ajakirja RP septembrinumbrist.

.Ajakirja RP saab tellida siit