Peamised seadusest tulenevad vahendid ajutiste majandusraskuste ületamiseks

 Tihtipeale tekib ettevõtjatel esimeste raskuste ilmnemisel maksuvõlg. Enamikule ei ole uudiseks, et maksuvõlgasid on võimalik maksuhalduri nõusolekul ajatada ehk kokku leppida maksuvõla tasumise graafikus. Küll aga on oluline, et alates käesoleva aasta algusest on ajatamisele kuuluvate maksuvõlgade ring oluliselt laienenud ja ettevõtjatel on tekkinud võimalus taotleda väga erandlike asjaolude korral maksuvõlgade kustutamist.

Maksuvõlgade ajatamise korral on maksumaksjal õigus taotleda intressimäära 0,06%-lt vähendamist kuni 0,03%-ni (millele lisandub tulumaks). Lisaks tasub ettevõtjal olla teadlik maksuhalduri poolt aktsepteeritavatest tagatistest, olulisematest menetluslikest momentidest ning maksugraafiku mittetäitmise tagajärgedest.

 Uus ja paindlikum töölepingu seadus annab tööandjale õiguse vähendada ettenägematutest ja temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt kuni kolmeks kuuks aastas töötajaga kokkulepitud tasu kuni riikliku töötasu alammäärani. Sisuliselt on tegemist meedias kinnisvaraturu jahtumise raames palju vastukaja tekitanud võlaõigusseaduse § 97, mis annab lepingupoolele eriliste asjaolude ilmnemisel õiguse nõuda lepingutingimuse n-ö õiglasemaks muutmist, tööõigusliku eriregulatsiooniga. Enne 01.07.2009 kehtinud töölepingu seaduses oli võimalus rakendada tööinspektori nõusolekul töömahu või tellimuste ajutisel vähenemisel kuni kolmeks kuuks aastas osalist tööaega ja vastavalt vähendada tasustamisele kuuluvat tööaega kuni 60%-ni kokkulepitust.

Erinevus kehtivas seaduses sätestatud võimalusega seisneb eelkõige selles, et tööandja ei saa vähendada töötajaga kokkulepitud tasu otseselt tööandja poolt mõjutatavatest majanduslikest asjaoludest. Ettevõtjal on oluline teadvustada, et töötasu ühepoolne vähendamine on siiski erandlik vahend, mille kohaldamine tuleb tööandjal põhjalikult läbi mõelda, sh arvestada seadusest tulenevate piirangute ja eeldustega.

Kui raskused on põhimõttelisemat laadi ja ettevõte vajab kasumlikkuse taastamiseks põhjalikumaid ümberkorraldusi, siis tasub kindlasti mõelda saneerimisseaduse võimalustele. Ettevõtte saneerimine on seaduse kohaselt abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks, jättes seejuures alles ettevõtja kontrolli ettevõtte üle.

Saneerimismenetlus algatatakse kohtu poolt, kui ettevõtja on põhistanud, et tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, ettevõte vajab saneerimist ja ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Oluline roll on saneerimismenetluses kohtu poolt määratud saneerimisnõustajal, kelle oluline kohustus on mh koostada ettevõtte saneerimiskava, mille pinnalt otsustavad võlausaldajad saneerimise saatuse.

Saneerimismenetluse algatamisel peatub ettevõtja suhtes algatatud täitemenetlus, viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine, kohtu nõusolekul ka algatatud kohtumenetlus ja lükkub edasi pankrotiavalduse korral pankrotimenetluse algatamise otsustamine. Ettevõtjal on enne saneerimise kasuks otsustamist oluline läbi mõelda saneerimise kulg ja selle nüansid ning silmas pidada, et saneerimine on võimalik siis, kui maksejõuetus ei ole veel muutunud püsivaks.

Äripäeva seminar „Viis võimalust suurendada ettevõtte likviidsust ja maandada riske“  toimub 29. oktoobril Meriton Conference & Spa hotellis.

Seminari kohta loe täpsemalt SIIT  

Autor: Lemmi Kann, Rait Kaarma