Riik võitleb võlgnike põgenemisega pärapõrgusse

Asukoha ja tegevuskoha mõiste sisustamisel tuleb lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustikust, leidis ministeerium. Pankrotieelset ja -aegset kolimist reguleerib ka Saksamaa maksejõuetusseadus.

"Muudatus on tehtud põhjusel, et praegu registreerivad pahatahtlikud võlgnikud enne pankrotiavalduse kohtusse esitamist end teise kohtu tegevuspiirkonda ja loodavad sellega hajutada võlausaldajate tähelepanu või raskendada pankrotimenetluse läbiviimist," seisis 80-leheküljelise Kohtutäiturite seaduse eelnõu seletuskirjas.

"Näiteks registreerib algselt Tallinnas asunud ja tegutsenud juriidilisest isikust võlgnik enda enne pankrotimenetluse algatamist Kuressaarde, mistõttu võlausaldajad peavad asuma suhtlema Kuressaares asuva kohtuga," jätkas seletuskirja koostanud justiitsministeerium. "See on kindlasti vaevarikkam ja kulukam. Lisaks rikub see ruumilise seotuse põhimõtet, mille kohaselt peab menetlust läbi viima kohus, kes on kõige lähemal võlgniku tegelikule asukohale, sest siis on tõendite kogumine ja asjaoludega tutvumine kõige kergem ja odavam."

Ka praeguse sõnastuse järgi peaks kohus oma pädevuse selgitamisel lähtuma võlgniku tegelikust asukohast, mitte äriregistri kandest ja tagastama pankrotiavalduse, kui võlgniku juriidilisel aadressil asub üksnes nn postkastikontor. Praktikas kohtud seda siiski ei tee ja seetõttu peaks eeldatavalt 1. jaanuarist jõustuv seadusemuudatus realiseerima seadusandja algset soovi paremini ja aitama kaasa tõhusamale pankrotimenetlusele, lisas seletuskiri.

Seaduseelnõu esimese lugemise aega pole veel määratud.