• 28.09.09, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Uued tuuled riigihankevaidluste lahendamisel

Lõppenud suvi tõi kaasa muutusi riigihangete vaidlustamises, millel on märkimisväärne mõju nii ettevõtja kui hankevaidlusi lahendava Riigihangete Ameti vaidlustuskomisjoni jaoks.
Nii tunnistas Riigikohus 08.juunil põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks riigihangete seaduse § 129 lg 1, mille kohaselt lahendas vaidlustuskomisjoni otsustele esitatud kaebusi teise astme kohus. Kõrgeim kohus selgitas, et vaidlustuskomisjon on hankevaidlusi kohtuväliselt lahendav haldusorgan, kes ei saa asendada esimese astme kohut. Riigikohtu lahend lõpetas 2007.aasta maist kehtinud praktika, et komisjoni käsitleti hankevaidlustes sisuliselt halduskohtu asendajana. Seega kuulub ka ettevõtja kaebus vaidlustuskomisjoni otsusele lahendamisele tavapärases kolmeastmelises kohtumenetluses.
Esmapilgul võib tunduda, et tegemist on üksnes formaalse nüansiga, millel pole ettevõtja jaoks sisulist tähendust. See pole siiski nii.
Sisuliseks muutuseks ettevõtja jaoks on kahtlemata see, kes on nüüdsest tema n.ö vastaspooleks kohtuvaidluses. Kui senini murdsid komisjoni otsustele esitatud kaebuste puhul kohtus piike ettevõtja ja hankija, siis nüüdsest peab komisjoni otsusega mittenõustunud ettevõtja arvestama, et kohtumenetluses on tema vastaspooleks ka vaidlustuskomisjon. Nii käsitleb küsimust viimase aja kohtupraktika.
Seega on vaidlustuskomisjonile lisandunud uus ja mõneti vastuoluline roll. Ettevõtja vaidlustuse läbivaatamisel on komisjon endiselt sõltumatu vahemees, kes peab vaidlustuse erapooletult lahendama. Uudne on aga see, et komisjoni otsuse peale kohtusse esitatud kaebuse arutamisel muutub komisjon kohtumenetluses ettevõtja vastaspooleks, kelle eesmärgiks on kaitsta enda tehtud lahendit ja sisuliselt tõrjuda hankekaebust.
Vaidlustuskomisjonile tähendab eeltoodu lisaks suurenevale töökoormusele (pidev osalemine kohtumenetlustes) ka otseseid rahalisi kohustusi kaebuste rahuldamisel ettevõtjatele väljamõistetavate kohtukulude näol.
Autor: Marko Mehilane

Seotud lood

Uudised
  • 02.10.09, 10:12
Vink: riigihangete vaidlustussüsteem praegusel kujul tööle ei hakka
Kuigi seaduse parandamine on positiivne, võib juhtuda, et parandamine muudab olukorra veel segasemaks, ütles Äripäevale Nordecon International AS juhatuse esimees Jaano Vink.
Uudised
  • 01.10.09, 15:58
Tromp: viga tehti riigihangete seaduse tegemisel
Viga ja probleemid riigihangete vaidlustuskomisjoniga tulenevad juba seaduse väljatöötamisest, ütles Äripäevale Facio Ehitus AS suuromanik Toomas Tromp.
  • ST
Sisuturundus
  • 05.12.24, 07:30
Avalikusta kliendi võlg ja tagastamise kiirus kahekordistub
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele