Äripäev: Mis kergelt tulnud, see kergelt läinud

Äripäev ei ole sellega nõus. TOP 500 ei ole pelgalt rikaste edetabel, ettevõtjate-ärimeeste-suurinvestorite nimede loend, vaid iga aasta edasi aina rohkem majanduspeegel, mis mitte ainult ei näita majanduse hetkeseisu, vaid osutab ka põhjustele, miks on meie majanduselus teatud arengud toimunud.

Just nii toob ka tänane edetabel selgelt esile põhjused, miks langes majandus meil nii troostitult: see raha, mis võiks ja stabiilsel ajal olekski elavdanud majandust, liikus buumi haripunktis ühte kindlasse valdkonda - kinnisvarasse.Sinna läks nende ettevõtjate raha, kelle põhitegevusala on hoopis teisest ooperist, võtame näiteks või meediavaldkonna, Hans H. Luik on siin ehk markantseim näide, või meelelahutusvaldkonna ja kasiinoärimehe Armin Karu. Edetabelis on selliseid ärimehi palju. Ja sinna läks ka pankade raha - laenudeks järjest uutele projektidele.

Ent kinnisvara, mis mõni aasta tagasi tundus väärtuslik ning tõotas suuri kasumeid, on oma väärtusest nüüdseks suure osa kaotanud.

Eesti 500 rikkaima inimese rahakott on nüüd tunduvalt õhem kui mullusesse edetabelisse jõudnuil - nende vara väärtus on kokku 122 miljardit krooni, mullu 171 miljardit. Haihtunud on ligi 50 miljardit (tegemist on summaga, millega kogu riigisektor tänavu kaheksa kuud hakkama saaks, tänavune Eesti riigi eelarve on 84 miljardit krooni). See, mis buumi ajal teeniti. Mis kergelt tulnud, see ka kergelt läinud. Ka suur osa alles jäänud varast on kinni, maetud maasse ja betooni.

Tänavuses edetabelis on loomulikult ka tõusjaid. Need on enamjaolt ettevõtjad, kes jäid truuks oma põhitegevusalale, jätkasid tööstuses, transpordivaldkonnas, metalli- või kütuseäris. Nagu ka tänavuses edetabelis teiseks tõusnud mees, laevaehitaja Fjodor Berman. Tõusjatest enamik on vene nimedega.Praegune mõõnaperiood on nagu varasemate kordus - kui ärimehed lähevad heal ajal õhku täis, lähevad ka ärid õhku täis, kuni mullid hakkavad üksteise järel lõhkema. Ja kui uljad ärimehed kaotavad raha, tõmbavad nad kaasa kogu majanduse. 

Ärimehed võiksid vahel aja maha võtta ja mõelda, kas selline neurootiline kõrgema "krabiseva" kuhja tagaajamine on väärt kogu seda kaost, millega võidujooks lõpuks lõpeb - kaotatud närvidest inimeludeni ning pankrotistunud riikideni välja.

Ja neil, kes tahavad edu pikemalt nautida, tasub kõrva taha panna ärimees Jüri Käo lihtne soovitus: kui sul on kommivabrik, siis pole mõtet tegelda kinnisvara arendamisega.