Väikeettevõtted esitavad aruandeid vabast tahtest

Järgneb Raidla Lejins & Norcous maksunõuniku Marek Hermi kommentaar.

Augusti alguses käis Eesti ajakirjandusest läbi informatsioon selle kohta, et Euroopa Komisjoni asepresident Günter Verheugen kritiseeris oma kirjas Juhan Partsile Eesti selgelt väljendatud bürokraatia vähendamise eesmärgi puudumist.

Nimelt oli Euroopa Ülemkogu 2007. aastal kokku leppinud, et 2012. aastaks tuleb ELi õigusaktidest tulenevat halduskoormust vähendada 25%. Samuti kutsuti liikmesriike üles võrreldavate riiklike eesmärkide seadmisele. 2008. aastal lisas Ülemkogu oma eesmärkidesse väikese ja keskmise suurusega ettevõtete kasvu ja konkurentsivõime tugevdamise, kuna need on Euroopa majanduse alustalaks ja annavad olulise panuse ELi majanduskasvu ja tööhõive suurendamisse.

Selleks peeti esmatähtsaks muuhulgas ka VKEdele põhjendatud erandite kehtestamist ELi haldusnõuetest. Sestap ongi komisjoni antud algatus tingitud Ülemkogul kokkulepitud eesmärkidest.

Raamatupidamise aastaaruande eesmärgiks on anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Aruanne koostatakse laia ringi aruande kasutajate informeerimiseks, sh ettevõtte omanikud ja kreeditorid, töötajad, äripartnerid, avalikkus, riiklikud institutsioonid, jne.

Juhul, kui liikmesriik otsustab pisikesed äriühingud aastaaruande koostamise kohustusest vabastada, võivad vabastatud ettevõtjad samas aruande vabatahtlikult koostada ja selle ka äriregistrile esitada. Seega koostaksid enamik selliseid äriühinguid, kellele aruande avaldamine tegutsemiseks vajalik on, näiteks soovitakse laenu saada või on äritegevuses tavapärane, et äripartnerid soovivad tehingute tegemisel finantstausta kontrollida jmt, aastaaruanded ka edaspidi. Võib arvata, et märkimisväärne osa kohustusest vabastatud äriühingutest jätkaksid aastaaruande koostamist vabatahtlikult ka tulevikus.

Meie äriühingute kuupõhise maksustamise süsteemi juures oleks sellise vabastuse rakendamine siiski kaheldava väärtusega, kuna nt maksu- ja tolliametil peaks säilima võimalus äriühingu majandusaasta näitajate kohta informatsiooni saada. Aastaaruande koostamise kohustuse kadumisel tuleks selleks leida alternatiivsed võimalused, mis suurendaksid jällegi halduskoormust. Klassikalise maksusüsteemiga riikides, kus äriühinguid maksustatakse aastapõhiselt, võiks pisikestele äriühingutele sellise vabastuse andmine tõepoolest halduskoormust vähendada, kuna maksuhaldurile ja äriregistritele esitatavad andmed suures osas kattuvad.

On märkimisväärne, et ka mõned Euroopa väikeettevõtjaid ühendavad organisatsioonid on Euroopa Komisjoni algatuse vastu avalikult sõna võtnud. Nemad leiavad, et pisikeste äriühingute aastaaruande koostamise kohustusest vabastamine annab ainult hüpoteetilise kokkuhoiu võrreldes kahjuga, mida sellise väärtusliku avaliku informatsiooni puudumine kaasa võiks tuua. UEAPME seisukohti saab lugeda siit ja siit.

Ülemkogu halduskoormuse vähendamise programmi raames võeti vastu ka 16. juulil 2009. aastal jõustunud direktiiv 2009/49/EÜ, millega vabastatakse keskmise suurusega äriühingud teatud liiki informatsiooni avalikustamisest raamatupidamise aastaaruandes. Sama direktiiviga tühistatakse ka emaettevõtjad kohustusest koostada konsolideeritud aastaaruanne juhtudel, kui tema tütarettevõtja(te) mõju kogu grupi tegevuses ei ole oluline. Selle direktiivi nõudeid peavad liikmesriigid nõudeid rakendama hiljemalt 2011. aastaks.