KPMG: riigid näevad siirdehindade maksustamises uut võimalust

Siirdehindade kontroll keskendub üldjuhul kontserni ettevõtete vahel teostatud tehingute võrdlemisele sarnaste tehingutega mitteseotud isikute vahel ehk turuväärtuses tehingutega. Kui tehingute kontsernisisene hinnastamine on turuhinnast erinev, on maksuhalduritel õigus määrata ettevõtetele juurde maksu või rakendada trahve, teatas KPMG.

Siirdehindade auditid on muutumas järjest tavapärasemaks kuna mitmed valitsused ilmutavad suuremat kogemust siirdehindade analüüsimisel ning otsivad võimalusi, et kaitsta neile kuuluvat osa maksutulus.

Ühtlasi näitab uuring, et Ida-Euroopas on kasvanud huvi siirdehindade regulatsioonide kehtestamiseks, pärast nendesse riikidesse tehtud mahukaid investeeringuid suurkorporatsioonidelt, kes tahtsid ära kasutada madalamaid hindu ja soodsamaid maksusüsteeme.

"Samal ajal kui paljude rahvusvaheliste ettevõtete kasumid kahanevad, on oodata, et maksuametnikud viivad oma auditeid läbi põhjalikumalt, et riigid saaksid kätte oma osa niigi kahanevast maksutulust. Sellest tulenevalt peavad rahvusvahelised korporatsioonid kaitsma oma siirdehindu, olenemata kohast, kus nad tegutsevad," ütles KPMG Baltics ASi maksu- ja õigusnõustamisvaldkonna juht Joel Zernask.

"Riikides, kus ei eksisteeri kahepoolsed maksulepingud, mis võiksid pakkuda vaidlustele lahenduse, kujuneb korporatsioonidele oma siirdehindade kaitsmine äärmiselt raskeks. Tugev ja kaitsev siirdehindade poliitika ning selle korralik rakendamine muutub rahvusvahelistele korporatsioonidele iga aastaga järjest olulisemaks," lisas ta. Eestile olulisematest välisturgudest puudub Eestil maksuleping Venemaaga.

Näiteks Kreekas, Vietnamis ja Hiinas – kuhu ka eestlased viimastel aastatel on investeerinud – tegutsevad ettevõtjad peavad nüüd toime tulema uute või oluliselt laiendatud siirdehindade regulatsioonidega. Sama kehtib paljude teiste suuremate majanduste kohta, kus siirdehindade regulatsiooni ja maksuauditite programme täiustatakse ja uuendatakse, teatas KPMG.

Uurimus vaatleb detailselt 60 riigi siirdehindade regulatsioone. Nii selgub, et näiteks Kanadas on maksuhaldur eemaldumas rangest reeglitepõhisest maksukohustuse tõlgendusest ning on võtnud pigem lähenemise "maksustamine läbirääkimiste käigus".

Kuigi see võib pakkuda võimalusi maksude vähendamiseks, on sellel ka negatiivne külg. Paljud korporatiivsed maksumaksjad väärtustavad oma tehingute puhul etteaimatavat maksukoormat. Läbirääkimiste korral ei oleks see aga võimalik, mis toob kaasa ebakindluse suurtest korporatsioonidest maksumaksjatele.

Ülemaailmselt on maksuhalduri siduvad eelotsused ettevõtete seas, kes soovivad kindlust tuleviku suhtes, KPMG teatel kiirelt populaarsust kogumas. Eestis loodi siduvate eelotsuste süsteem 2007. aastal, kuid siirdehindade osas Eesti maksuhaldur siduvat eelotsust ei väljasta.