Täna Tallinnas kohtunud Balti riikide rahandusministrid kinnitasid kohtumise järel, et ei plaani tuleva aasta eelarvet koostades suuremaid maksumuudatusi ega ühtlase määraga tulumaksust loobumist.
„2010. aastal tahaksime maksunduses näha stabiilsemat olukorda,“ ütles Leedu rahandusminister Ingrida Šimonyté, mööndes, et 2009. aastal on maksude alal päris palju muudatusi olnud. Küll aga käib riigis praegu debatt eluhoonete kinnisvaramaksuga maksustamise üle, mis Šimonyté sõnul pole siiski otsene kriisimeede, vaid põhimõtteline arutelu. Samuti arutatakse võimalikku sotsiaalkindlustusmaksete tõstmist. Kindlasti ei plaani Leedu loobuda ühtlasest tulumaksust, kinnitas minister.
Ka Läti rahandusminister Einars Repše ütles, et tuleval aastal Läti suuremaid maksumuudatusi ei kavanda. „Me ei plaani ettevõtete ega üksikisikute osas suuremaid maksumuudatusi, välja arvatud see, mis juba on välja öeldud – kapitalitulu maksustamine 10%ga ning varamaksu baasi laiendamine,“ ütles Repše. Kui praegu on varamaksuga maksustatud maa ja ärikinnisvara, siis nüüd on plaanis maksustada ka eluase.
„Püüame, et üldine maksukoormus ei tõuseks,“ ütles Repše. Neli viiendikku meetmetest, mille eemärgiks on Läti riigieelarve tulusid ja kulusid tasakaalustada, peavad tulema kulude kärpimise, mitte tulude tõstmise arvelt, ütles Repše, rõhutades, et ka Läti valitsusel „pole mingit plaani ühtlasest tulumaksust loobuda ega käibemaksu tõsta.“
„Eestil praegu uudist pole,“ ütles Eesti rahandusminister Jürgen Ligi küsimuse peale, milliseid maksumuudatusi ettevõtjatel tulevast aastaks oodata oleks. „Käibemaksu oleme tõstnud, aktsiisi tõstnud, kaotanud käibemaksu erisusi,“ loetles Ligi, lisades, et praegu pole arutusel ei kinnisvaramaksu ega muid uusi makse. Perspektiivis on eesmärk üha enam maksukoormat üle kanda tarbimisele. „Kahjuks kriisi ajal pole me suutnud jätkata tulumaksu alandamist,“ ütles Ligi.
Lisaks maksuteemadele arutasid ministrid üldist olukorda Balti riikide majanduses, tuleva aasta eelarvete koostamist, olukorda finantssektoris ning Euroopa struktuurivahendite kasutamist.
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.