Piirmäära vähendamise mõjul on kuu jooksul idapiiril vähenenud reisijate arv ja tõusnud on sigarettide hind mustal turul, informeerib maksu- ja tolliameti (edaspidi MTA) pressiteade.
Aktsiisivabalt mitteärilisel eesmärgil võib vähemalt 18 aasta vanune reisija alates 1. juulist 2009 jõustunud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS*) muudatusega väljastpoolt EÜ territooriumi Eestisse ühe päeva jooksul tuua kuni 40 sigaretti või 100 sigarillot või 50 sigarit või 50 grammi suitsetamistubakat või 50 grammi närimistubakat. Seni oli lubatud sigaretikogus üks plokk, mis sisaldab 200 sigaretti.
Sigarettide maksuvaba piirmäära langetamine oli tingitud vajadusest võidelda illegaalse sigaretituruga, kuna võrreldes 2008. aastaga suurenes viimasel ajal tunduvalt ebaseaduslik tegevus üle tollipiiri toimetatava aktsiisikauba, sh tubakatoodete osas. Reisijate poolt lubatud koguses sissetoodud sigaretid muutuvad Eesti-siseselt illegaalse turu osaks ja harvad ei ole juhtumid, kus Venemaa maksumärkidega sigarettidega kaubeldakse kohalikul turul.
MTA analüüsi kohaselt on alkoholi- ja tubakatoodete aktsiisivaba koguse sissevedu alates 2008. aasta lõpust oluliselt suurenenud. Üheks põhjuseks võib pidada asjaolu, et alates 2008. aasta juulist saavad nn halli passi omavad kodanikud käia Venemaal viisavabalt. Piiri ületab iga päev ligi 8000 inimest, kellest hinnanguliselt ligi 90 protsendil on kaasas maksimaalne lubatud kogus alkoholi ja sigarette.
“Seadusemuudatuse rakendamisega seoses suurendas MTA vahetult enne 1. juulit ametnike arvu idapiiril. Juuni lõpus kasvaski ettearvatult reisijate arv, kuid kahel esimesel juuli nädalal järjekorrad vähenesid. Selle põhjal võib öelda, et reisijad on jõustunud muudatusest teadlikud,” ütles MTA tollikorralduse osakonna juhataja Urmas Järg.
Nii juunis kui ka juulis tabati kaks suuremat salasigarettide veo juhtumit: juunis 147 tuhat ja juulis 150 tuhat sigaretti. Juulikuu avastuste põhjal võib öelda, et suurenenud on kehale või suurema koguse sigarettide sõiduki konstruktsioonidesse peitmine. Sagenenud on sigarettide peitmine sõiduki rehvidesse, sh tagavararehvidesse. Urmas Järgi sõnul salakaubavedajate aktiivsus kindlasti kasvab ja üritatakse leida uusi viise sigarettide peitmiseks, kuna nn muulade kasutamine pole enam otstarbekas ning inimeste arv, keda kasutatakse legaalses koguses sigarettide üle piiri toomiseks on pärast piirmäära muudatust märgatavalt vähenenud.
Kokku avastati juulis Narvas 315 tuhat salasigaretti (juunis 390 tuhat) ning Koidulas ja Luhamaal kokku 196 tuhat salasigaretti (juunis 206 tuhat). Reisijate arv vähenes juulis võrreldes juulikuuga 20-25% (juunis 541 tuhat ja juulis 414 tuhat piiriületajat idapiiril kokku). Maksu- ja Tolliameti andmetel on sigaretipaki hind mustal turul tõusnud sõltuvalt toote margist umbes 3-6 krooni.
Maksuhaldur palub tähele panna, et kui sigarette on enam kui lubatud kogus ette näeb, tuleb aktsiisikaup kirjalikult deklareerida ja tasuda imporditollimaks, aktsiis ning käibemaks. Üldjuhul pakutakse piiril võimalust kuni 800 sigaretti deklareerida ja tasuda nendelt kõik maksud. Juhul, kui kodanik ei soovi makse maksta, on võimalus sigaretid riigile loovutada, mille kohta koostatakse aktsiisikauba riigi omandisse üleandmise akt. Sigaretid kantakse tolliseaduse §55 alusel üle riigi omandisse ning hävitatakse tollijärelevalve all. Loovutatud sigaretid moodustavad suure osa (25 - 30%) kinnipeetud sigarettidest.
Kui kodaniku passis puuduvad Venemaa piiriületuse templid, millest saab järeldada, et tegelikult piiriületust ühendusevälisest riigist Eestisse või vastupidi ei toimunud, ei ole antud kodanik tolliseaduse mõistes reisija ning seega ei saa imporditud aktsiisikaubale rakendada maksuvabastust. Selliste juhtumite korral antakse kodanikud piirivalveametnike poolt üle tolliametnikele.
Arusaamatuste vältimiseks ning ebameeldivustest hoidumiseks soovitame tutvuda tollieeskirjadega MTA koduleheküljel.
*Maksukohustuse tekkimine ja import on sätestatud ATKEAS-e § 10 ja § 24 lg 20 märkega 1 ning koguselised piirmäärad on toodud ATKEAS-e § 57.
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.