Küsisin haldurilt, mida deklaratsiooni kirjutada!?

Reedel avaldatud Äripäeva jõukamate riigipalgaliste TOPis 18. kohal olev Harju maakohtu Tartu maantee kohtumaja juht Sirje Õunpuu võtab Äripäeva vastu enda töökabinetis. Ta ei ole rõõmus, et kohtumise põhjuseks on huvi tema varanduse vastu.

Kuigi Õunpuu on ametlikult puhkusel, pidi ta kolmapäeval tööle tulema ja valvekohtunikuna kiiret reageerimist nõudvaid otsuseid langetama. Näiteks olid tal kolmapäeval ja reedel nn Seewaldi päevad - Õunpuu sõidab PERHi Psühhiaatrikliinikusse, et hinnata patsientide ravivajadusi. Otsuse peab ta haigega vestluse järel tegema 48 tunni jooksul, sest kauem ei või inimest kohtu loata kinni pidada.

"Teie nimetatud rikkus ei paista küll ühestki otsast välja! Kui te vaatate minu varasemaid majanduslike huvide deklaratsioone, siis mõistate kohe, kust see raha tuli! See oli Õunapuu kinnistu müük Rae vallas, Kurna külas. Enne seda olin Swedbanki laenuklient, pärast seda aga hoidsin raha üheöödeposiidis. Kuni ühel päeval helistati pangast ja küsiti, miks ma nii suurt rahasummat lihtsalt deposiidis hoian," meenutab Õunpuu.

"Ega ma osanudki midagi väga sisulist neile vastata. Mina ei ole ärimees. Ei oska ega soovigi kulutada aega sellele, et uurida, kas, mida ja kuhu investeerida. See nõuaks süvenemist ja oskusi. Minu ainus soov Swedbankile oli ja on, et see raha säiliks, sest ma tean, et ühel hetkel vajan seda taas. Järgmisel aastal te minu deklaratsioonist nii suurt väärtpaberiosakaalu enam ei leia," lubab Õunpuu muheledes.

Ta tunnistab, et väärtpaberite temaatika möödus temast enne müügiraha lõplikku laekumist väga kauge kaarega.

"Ma ei tea tegelikult neist asjust siiani mitte midagi. Tõesti ei tea! Kui pidin seda huvide deklaratsiooni täitma, pöördusin enda varahalduri poole, et too kirjutaks mulle täpselt ette, mida sinna väärtpaberite lahtrisse pean kirjutama. Ma ise ei jälgi ju üldse, mis börsidel toimub. Kui pangas lepinguid sõlmisin, siis seal töötajad küsisid, kui sageli ma investeeringute olukorrast ülevaadet tahan saada. Ütlesin, et nii harva kui võimalik. Nüüd saadetakse kaks korda aastas ja siiski loeb seda mu tütar," muigab Õunpuu.

Loe kohtunik Sirje Õunpuust pikemalt Äripäeva tänasest paberlehest!

Loe lisaks kommentaare