Pankrotiavalduse esitamata jätmine on kriminaalkuritegu

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Nikluse sõnul on juriidilisest isikust võlgnik seaduse silmis maksejõuetu juhul, kui tema vara ei kata kohustusi ja see olukord ei ole ajutine. „Kui selline maksejõuetus on ilmnenud pöördub vastutustundlik ning seadusekuulekas ettevõtja 20 päeva jooksul pankrotiavaldusega kohtusse.“

Viimasel ajal on siiski sagenenud kriminaalmenetlused, mis on seotud pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega. „2007. aastal alustati pankrotiavalduse esitamata jätmise tõttu 11 kriminaalmenetlust, 2008. aastal oli menetlusi 21 ning käesoleva aasta esimeses kvartalis juba viis,“ ütles Niklus.

Tema kinnitusel teenib õigeaegne pankrotiavaldus kõikide osapoolte huve. „Juhul kui töötaja on tööandja maksejõuetuse tõttu jäänud ilma seadusega ettenähtud hüvitistest, siis on tal õigus töötukassa makstavale pankrotihüvitisele. Selleks saab taotluse esitada aga ainult pankrotihaldur.“

Samuti kaitseb pankrotiavalduse õigeaegne esitamine võlausaldajate huve. „Mida kauem ettevõtja avalduse esitamist edasi lükkab, seda tõenäolisem on, et ta tekitab omakorda finantsprobleeme oma võlausaldajatele. See tähendab, et mõni teine ettevõtja võib tema tegevusetuse tõttu makseraskustesse sattuda,“ selgitas Niklus.

Kindlasti on seadusekuulekas käitumine kasulik ka ettevõtjale endale, kuna nii väldib ta kriminaalkaristust. „Kriminaalkorras karistatud inimesel võib tekkida probleeme reisimisega ning teatud ametikohtadel töötamisega. Loomulikult ei mõju selline karistus hästi ka tema ettevõtluskarjäärile tulevikus,“ lisas Niklus.