Tarbijakaitse läheb maakleritasu kallale

Üürileping ning sellega seonduv on reguleeritud võlaõigusseadusega. Vastavalt võlaõigusseaduse § 658 lg 1 kohustub maakleritasu maksma üürile andja. Selline on ka Euroopa praktika. Eestis on aga elamispindade üüri vahendamisel praktikas välja kujunenud olukord, kus vahendustasu küsitakse üldjuhul üürile võtjalt. Seadusest tulenevalt on selline võimalus rakendatav kokkuleppel.

Harvad ei ole ka juhtumid, kus maakleri tasu võetakse mõlemalt osapoolelt ehk maksavad nii üürile andja kui ka üürile võtja. Küll aga peab selline tegevus olema mõlema osapoolega eelnevalt kokku lepitud ning arvestada tuleb sellega, et tasu ei võeta mitte kahekordselt, vaid see peab jagunema võrdselt.

Tarbijakaitseamet on seisukohal, et vastav kokkulepe peab olema sätestatud maaklerilepingus ja sellisest kokkuleppest tuleb üürihuvilist eelnevalt informeerida ka üürikuulutuses, et potentsiaalne üürnik oleks sellest kohustusest eelnevalt teadlik ning juhul, kui ta kuulutusele vastab, võib seda lugeda poolte vaheliseks kokkuleppe sõlmimiseks. Kui vastavat teavet kuulutuses ei ole, tuleb lähtuda VÕS §658 lg 1 sätestatust, mille alusel on maakleritasu maksmise kohustus isikul, kes maaklerilt teenuse tellib.

Tarbijakaitseamet on oma seisukohast teavitanud nii Eesti Kinnisvarafirmade Liitu kui ka Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda ning edastanud ka kinnisvaraportaalidele pöördumise ettepanekuga üürikuulutuste sisestamisel muuta kohustuslikuks väljaks teabe esitlemine selle kohta, kas maakleritasu lisandub või mitte.

Elamispindade üürikuulutuses peab olema informatsioon maaklertasu suuruse ja selle maksmise kohustuse kohta.

Praegusest majanduslikust olukorrast tulenevalt on hakatud üha rohkem sõlmima üürilepinguid, mistõttu on tarbijakaitseameti hinnangul äärmiselt oluline, et nii lepingutingimused kui ka tarbijatele esitatav teave oleks selge ja arusaadav ning ettevõtete käitumine antud olukorras korrektne.

Tarbijakaitseameti poole on pöördunud mitmed tarbijad, kes on plaaninud üürida korterit kinnisvaramaakleri vahendusel ning alles lepingu allkirjastamisel selgus, et isik peab lisaks üürile tasuma ka üüri ettemaksu, tagatisraha ja maakleritasu.

Tarbijakaitseamet on järelevalve korras pisteliselt üle vaadanud erinevaid kinnisvaraportaale. Portaalides avaldatav informatsioon maakleri tasude kohta ei ole alati piisav. Tarbijatele edastatakse kuulutusega üks järgnevatest variantidest: maakleritasust teavitatakse; maakleritasust ei teavitata; teavitatakse, et korterit üüritakse otse omanikult ning ei lisandu maakleritasu.

Tarbijakaitseameti andmetel võetakse maakleritasu vahel ka siis, kui sellest eraldi ei teavitata.

Originaalartikkel