EMTA: Võlg on võõra oma ehk kuidas tekkinud võlakoormaga hakkama saada

Võlgu võtmist soosib sotsiaalse võrdsuse mudel, kus me võrdleme end rikkamatega ning võlgu võtmine on võimalus lähendada meid rikastele. Ühiskondlik elukorraldus on seatud nii, et võlasuheteta jääks elu praktiliselt seisma. Ühiskond on laenamise näol võlgu elamise mudeli omaks võtnud ja kinnistanud sellega võlgu elamise elustiili.

Võlgu elamisel tuleb aga eristada, kelle arvelt seda tehakse. Ühiskond ei tohi ega saa soosida võlgu elamist riigitulude arvelt, sest maksulaekumiste vähenedes riigieelarve tuludesse muutub avaliku halduse kulude finantseerimine raskendatuks.  

Käesoleva aasta aprilli alguse seisuga on tasumata maksukohustusi 89 238 isikul, sh 67 779 füüsilisel ja 21 459 juriidilisel isikul, kogusummas 5,2 miljardit krooni. Maksuvõlg on kasvanud kvartaliga 1 miljardi krooni ehk 24% võrra (vt joonist 1). 

Üha enam nii füüsilisi kui juriidilisi isikuid satub makseraskustesse ning kohustused jäävad riigile tasumata, vaatamata sellele, et maksude tasumise kohustus on sätestatud riigi ees juba põhiseaduslikul tasandil.

 Mida teha olukorras, kus reaalne rahavoogude prognoosimine on majandussituatsioonist tulenevalt peaaegu võimatu, tööjõudu tuleb vähendada turuvajaduste vähenemise tõttu, likviidseid vahendeid napib, kuid tahe jätkata on säilinud ning ettevõtluse jätkusuutlikkuses ei ole veel põhjust kahelda.

Ka rasketes majandustingimustes tuleb maksukohustusi korrektselt täita, sest vaid läbi maksutulu on võimalik riigi kulutusi katta. Iga laekunud kroon on riigi jätkusuutliku eksisteerimise seisukohast määrava tähtsusega. Kuid millised on minu ja Sinu võimalused tagada riigitulude laekumine kohustatud määral, et oleks tagatud riigi tõrgeteta toimimine ning korrektse maksedistsipliini säilimine ka keerulisel ajal?

Maksuvõlg ja selle avalikkus

Igal isikul on staatusest olenemata võimalik tutvuda oma maksukohustusega e-maksuametis/e-tollis, saada teavet teenindusbüroost või infotelefoni kaudu. Võlainfo on avalik informatsioon, mille teadasaamiseks piisab päringu teostamisest maksuhalduri kodulehel, teades huvipakkuva isiku registrinumbrit või isikukoodi (vt https://apps.emta.ee/e-service/doc/i0301.xsql).

Maksukohustusest mitteteadmine ei vabasta selle tasumisest ning iga päeva eest, mil kohustus jääb täitmata, lisandub täiendav intress. Riik on selleks, et motiveerida isikuid tasuma oma kohustusi õigeaegselt ning selleks, et saada tasu nn riigi raha kasutamise eest kehtestanud tasumata maksusummalt intressi tasumise kohustuse 0,06% päevas ehk 21,9% aastas. Juriidilise isiku puhul lisandub intressi tasumise kohustusele lisaks ettevõtte tulumaksu tasumise kohustus. Peale selle, et maksuvõlg kahjustab isiku mainet, mõjub see kurnavalt ka rahalistele vahenditele. Selleks, et ei tekiks rahalisi kõrvalkohustusi intressi näol, peab maksukohustused täitma tasumise tähtpäevaks.

Maksuvõla tasumise ajatamine

Üheks võimaluseks ajutiste makseraskuste tekkimise korral on maksuvõla tasumine maksegraafiku alusel. Maksuvõla tasumist osade kaupa ehk maksuvõlgade tasumist ajatamise teel on võimalik taotleda nii füüsilisel kui ka juriidilisel isikul.  Füüsilisel isikul, kelle maksuvõlg on alla 12 000 krooni ning taotletava ajatamise perioodi pikkuseks kuni 12 kuud, on võimalik maksuvõlad ajatada nn lihtsustatud korras Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroodes või teeninduskohtades. Taotluse esitamisel tuleb arvestada enda reaalset majanduslikku olukorda ning taotleda võla tasumist võimalikult lühikese perioodi jooksul, et vältida seeläbi intressi kasvu. Ajatamisperioodil lisanduvad graafikujärgsetele maksetele, kuni põhivõla tasumiseni, täiendavalt arvestatud intressid. Ajatamise korral on kliendi taotlusel võimalik rakendada 50%-list intressimäära vähendamist. Lihtsustatud ajatamine on eelkõige maksumaksjatele, kes on sattunud ajutistesse makseraskustesse ning soovivad maksuvõlad likvideerida enda jaoks võimalikult valutult. Lihtsustatud korras maksuvõlgade ajatamine annab isikule võimaluse minimaalse ajakuluga oma maksuvõlad ajatada ning seeläbi maksukohustuste tasumise tähtpäeva pikendades tagada oma kohustuste täitmise ning maksutulude laekumise.  Maksuvõla tasumise ajatamine ei vabasta aga jooksvate maksukohustuste täitmisest, mis tähendab seda, et kui näiteks isikul on ajatatud füüsilise isiku tulumaks kuueks kuuks ning ajatamisperioodil tekib ka maamaksu kohustus, siis peab lisaks ajatamisgraafiku alusel makstavale summale tasuma ka maamaksukohustuse.

Kuid ka lihtsustatud korras maksuvõla tasumise ajatamise juures peab maksumaksja arvestama, et kui maksuvõlad jäävad tasumata, st ei peeta kinni kehtestatud tasumise ajagraafikust või ei maksta jooksvaid maksukohustusi, nõutakse maksuvõlad sisse sundkorras.

Juriidiline isik ja füüsiline isik, kelle maksuvõlad on üle 12 000 krooni, saavad taotleda maksuvõla tasumise ajatamist tavakorras. Maksuhalduril on õigus maksumaksja põhjendatud taotluse alusel ajatada tema tasumata maksukohustus, seejuures võttes arvesse maksumaksja majandusnäitajaid, eelnevat maksedistsipliini ja ajatamise otstarbekust.

Makseraskustes maksumaksja puhul on kõige olulisem tahe võlad likvideerida ning näidata üles valmidust koostööks nii ajatamistaotluse menetlemise perioodil kui ka pärast ajatamisgraafiku kinnitamist.

Maksuvõla tasumise ajatamiseks peab maksukohustuslane esitama maksuhaldurile ajatamistaotluse koos maksuvõla tekkimise põhjendusega, ajatamise vajadusega ja perioodi pikkusega. Ajatamistaotlusele tuleb lisada äriühingu bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamise eelse kuu lõpu seisuga ning rahavoogude prognoos taotletava ajatamisperioodi kohta. Kiiremate tulemuste saavutamiseks tuleks esitada koos taotlusega ka võimalik tagatise ettepanek ning eksperthinnang (vt täpsemalt "Maksuvõlgade tasumise ajatamine").

Maksuvõla ajatamistaotluse üle otsustamisel saab eelkõige määravaks maksumaksja eelnev maksekäitumine ning vajadusel usaldusväärse tagatise omamine.

Maksuvõla ajatamine aitab ajutiste makseraskuste korral äriühingul edasi tegutseda maksukohustuste täitmise tähtpäeva edasi lükates ning olla konkurentsivõimeline ettevõtlusmaastikul. Maksukorralduse seaduse mõttes ei käsitleta ajatatud maksuvõlga maksuvõlana, mis tähendab seda, et ajatatud maksuvõla korral väljastab amet vajadusel tõendi võla puudumise kohta.

Maksuhalduri eesmärgiks ei ole ettevõtluse takistamine, vaid muuhulgas ausa ja konkurentsivõimelise ettevõtlusmaastiku säilitamine. Kuid kui on ilmselge, et maksumaksja ei ole jätkusuutlik, tema maksevõime on nõrk, omakapital negatiivne, juhatuse liikmete volitused on lõppenud ja käive on olulisel määral vähenenud, siis ei ole maksuvõla tasumise ajatamine otstarbeks ning äriühing peab kriitiliselt hindama oma võimalusi edasiseks tegevuseks või tegevuse lõpetamiseks.

Kas jätkata või lõpetada ?

Tänases majandussituatsioonis on äriühingutel keeruline oma käibeid reaalselt prognoosida turu aeglustumise tõttu. Kuid mitte vaid turu keerukus ei tekita makseraskusi. Lisaks keerulisele turusituatsioonile tekivad makseraskused enamlevinud juhtimisvigade tõttu, kus liiga optimistlikult prognoositakse ettevõtte arengut või tekivad raskused äriprojektide rakendamisega, kus probleemkohtadeks võivad olla valdkonna mittetundmine, finantseerimisallikate puudumine vms. Ei ole erandid ka juhtumid, kus äriühingu juhtimisel seatakse esikohale isiklikud huvid, jättes tähelepanuta äriühingu eesmärgid. Sageli näitavad tekkinud maksuvõlad äriühingu prioriteete kohustuste täitmisel, kus esimesena täidetakse kohustused teiste võlausaldajate ees, nt krediidiasutuse ees, ning alles seejärel maksukohustused. Kindlasti on üheks juhtimisveaks ka tööjõukulu, halduskulu ja ettevõtlusega mitteseotud kulude ebamõistlik suurus äriühingu tegevuskuludes. Samuti ei tohi alahinnata ettevõtjate kogenematust ettevõtlusega seotud riskide hindamisel ja maandamisel ning maksuseaduste mittetundmist.

Turg on viimaste aastatega teinud olulisi korrektuure tegevusalade lõikes ning teatud valdkondades on pakkumine ületanud nõudluse mitmekordselt. Seega on tänaseks suur hulk projektipõhiseid ettevõtteid, mille jätkusuutlikkus on turu madalseisust tulenevalt problemaatiline. Kui ettevõtet ei ole võimalik läbi erinevate meetmete tervendada ning makseraskusi ületades likviidsust taastada, tuleb kaaluda ettevõtte lõpetamist läbi likvideerimismenetluse. Makseraskuste tekkimisel tuleb hinnata nende tekkimise põhjuseid ja likvideerimise võimalusi. Kui on ilmne, et makseraskused on püsiva iseloomuga ning ettevõtte jätkusuutlik majandamine ei ole võimalik, on äriühingu juhatusel kohustus esitada pankrotiavaldus ning ettevõtte tegevus likvideerida läbi pankrotimenetluse.

Võlg on märksõna, millega isiklikult või kaudselt oleme kõik seotud. Võlgu võtmine ja võlgu andmine on tsiviliseeritud ühiskonna tunnusmärk ja kaasaegse inimese elustiil. Kuid riigi eksisteerimine ei ole mõeldav ilma rahaliste allikateta, mis katavad riigi valitsemise kulud. Sellest tulenevalt peab maksuhaldur oma järelevalve funktsiooni läbi maksuvõlgade sissenõudmise teostama nii, et oleks takistatud võlgu elamine riigi heaolu arvelt.  

Autor: Kerli Lillemets