Juhise koostas Andmekaitse Inspektsioon koostöös Eesti Korteriühistute Liiduga.[1] Juhis näitab, kuidas avaldada võlglasi, kes on võlgu korteriga seotud maksete eest korteriühistule või hooneühistule. Juhist saab kohaldada ka võlgnike avaldamisele garaaži-, suvila- jms ühistutes, samuti korteriomanike ühisustes. Kas võib ühistule võlgu jäänud isikute avaldamist või sellega ähvardamist mõjutusvahendina kasutada? Seadus lubab isiku andmeid avaldada tema nõusolekul või seaduses ettenähtud alusel.[2] Võlgnike nimede avaldamine ühistu poolt laiemale avalikkusele on seega lubamatu. Kõik kõnealased ühistud on asutatud ja tegutsevad seaduse alusel.[3] Ühistute eesmärk on hoone ühine majandamine ning kaasomandi valitsemine. Seega on ühistu liikmetel õigus olla ühistu asjadest informeeritud. Omakorda on ühistu juhatusel kohustus liikmeid ühistu asjadest informeerida.[4] Seega on ühistu-siseselt võlglaste avaldamisele ettenähtud seaduslik alus.Võimalusi võlglaste avaldamiseks:1. Võlgnike avaldamine koosoleku protokollis, koosolekukutselÜldkoosoleku, juhatuse, majanõukogu jms koosoleku protokollid, otsused ja koosolekukutsed, kus on tihtipeale avaldatud ka andmed võlglaste kohta, peavad olema liikmetele kättesaadavad. 2. Võlgnike avaldamine arvetelIga ühistu liige saab nimelise arve ühistule maksete tegemiseks. Arvel võib avaldada ka ühistu siseteateid, sh võlglaste nimesid.3. Võlglaste andmed raamatupidamises Igal ühistu liikmel on õigus pöörduda juhatuse poole, et saada tutvuda võlglaste kohta käivate raamatupidamisdokumentidega. 4. Võlglaste avaldamine InternetisInternet on üldavalik arvutivõrk, seega seal isikuandmete avaldamine ilma nõusolekuta või seadusliku aluseta ei ole lubatud. Erandiks on ühistu intranet (sisevõrk), mis on avatud vaid ühistu liikmetele.Ühistuliikmest võlglase andmete nõusolekuta võõrastele (sh ka ta sõbrad, sugulased, töökaaslased, tööandja jne) avaldamine ei ole lubatud. Mõnikord proovitakse ühistu põhikirja või üldkoosoleku otsusega kehtestada võlglaste avaldamise korda, mis on seadusest erinev. Näiteks nähakse ette nimede avaldamine võõrastele isikutele. Kui isikuandmete avaldamine ei toimu seaduse alusel, peab selleks olema asjaomase isiku nõusolek. Seadusega vastuolus olevale põhikirja sättele või otsusele ei saa tugineda.[5]Võlglaste nimede avaldamine teadetevahvlil hoone trepikojas vms ühisruumis on seadusega vastuolus, sest ka võõrastel on sinna juurdepääs. Keelatud on avaldada ka ainult korterinumber, kuna selle järgi on omanike nimed tuvastatavad kas kinnistusraamatust või muust avalikust registrist, samuti postkastil või korteriustel avaldatud nimede järgi või on väikses majas või asulas korterielanike nimed üldteada.Juhime veel tähelepanu, et isikuandmete kaitse seadus korraldab üksnes inimeste (füüsiliste isikute) andmete kasutamist. Kui võlglaseks on äriühing või muu juriidiline isik, siis tema andmete avaldamist isikuandmete kaitse seadus ei piira.[6]Koostaja: Kadri Levand