RTJ-de muudatused al 01.01.2009

Käesoleval aastal hakkavad kehtima muudetud raamatupidamistoimkonna juhendid. Enamik muudatustest tuleneb rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite (IFRS) vastavatest muudatustest.

Uuendatud juhendite projektidega oli eelnevalt võimalik tutvuda ja neid ka kommenteerida Raamatupidamise Toimkonna kodulehel.

Detsembris 2008 muutis Raamatupidamise Toimkond juhendeid 1–10 ja 12, tühistati RTJ 16. Kõik muudetud juhendid kehtivad 01.jaanuaril 2009 ja hiljem algavatele aruandeperioodidele ja rakendatakse edasiulatuvalt (v.a RTJ 17 ja RTJ 10 – kinnisvara ehituslepingute osas). Seega pole enamikul Eesti ettevõtetest vaja ainult juhendite muudatustest tulenevaid tagasiulatuvaid arvestuspõhimõtete muutusi 2009. majandusaasta aruandes teha.

Muutmisettepanekud on tehtud ka raamatupidamise seaduse osas, kuid käesoleva artikli kirjutamise ajaks ei ole need veel menetlusse jõudnud.

 

Koondkasumiaruanne

Üks olulisimaid muudatusi seondub uue mõistega „koondkasumiaruanne”. Koondkasumiaruanne (ingl k Statement of comprehensive income) on vastavalt muudetud IAS 1-le aruanne, kus kajastatakse kõik ettevõtte kasumid ja kahjumid, sh need, mis varem kajastati mitte kasumiaruandes, vaid omakapitali muutuste aruandes. Sellisteks kasumiteks või kahjumiteks on näiteks omakapitali reservis kajastatavad väärtpaberite väärtuse muutused või teatud kasumid-kahjumid valuutakursi muutustest).

Muutus on tingitud sellest, et vastavalt Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) visioonile peavad põhiaruanded edaspidi selgelt eristama ettevõtte tulusid-kulusid nendest liikumistest, mis puudutavad ettevõtte omanike kapitali. Omanike kapitali liikumised on näiteks aktsiakapitali suurendamine, dividendide maksmine, eraldised omakapitali reservidesse jms, mis näidatakse edaspidigi omakapitali muutuste aruandes.

Vastavalt IAS 1-le koostab ettevõte kas ühe koondkasumiaruande või eraldi koondkasumiaruande ja kasumiaruande. Eesti hea raamatupidamistava järgi on küsimus lahendatud niimoodi, et kõik ettevõtted koostavad kasumiaruande ja need, kellel esineb nn kasumiaruande väliseid kasumeid- kahjumeid, teevad veel lisaks koondkasumiaruande (RTJ 2 §6). Nii saab enamik Eesti ettevõtteid jätkata juba harjumuspärase kasumiaruandega.

Praktikas näeks aruanne välja niimoodi, et kasumiaruandele järgneb vajadusel kohe koondkasumiaruanne. Seega on sisuliselt tegemist ühe aruandega, millel kaks eraldi alajaotust ja pealkirja. Muudetud RTJ-le 2 on lisatud ka vastav näidis.

Samal ajal on rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite järgi aruandeid koostav Eesti ettevõte 2009. aastal dilemma ees – ühtpidi annab IAS 1 valikuvabaduse koostada kas üks koondkasumiaruanne või eraldi kasumiaruanne ja koondkasumiaruanne; teisalt nõuab raamatupidamise seadus igal juhul kasumiaruande koostamist. Parim lahendus oleks sel juhul koostada kasumiaruanne ja vajadusel lisaks eraldi koondkasumiaruanne, sest siis oleksid täidetud nii IAS 1 kui ka raamatupidamise seaduse nõuded.

Koondkasumiaruandega seotud muudatused viidi sisse juhenditesse nr 1, 2 ja 3.

 

Lisandub võrdlusperioodi algbilanss

Täiendav muudatus RTJ 2-s seisneb selles, et alates 2009. aastast tuleb teatud juhtudel esitada aastaaruandes kõrvuti 3 bilanssi, s.t lisandub üle-eelmise aasta bilanss. See kehtib arvestuspõhimõtete muutuste ja ümberklassifitseerimiste, samuti vigade paranduse kohta. Samuti nagu koondkasumiaruanne on osa IASB projektist finantsaruannete esitlusviisi parendamiseks, mis leiab kajastamist ka Raamatupidamise Toimkonna juhendites.

Kõrvuti esitatud kolmel bilansil on juhul, kui tehakse aruannetes tagasiulatuv muudatus, näha mõju eelmise aruandeperioodi algbilansile. Näiteks kui ettevõte muutis aruandeaastal varude kajastamist FIFO valemi järgi kaalutud keskmiseks, siis on aastaaruandest võimalik näha, milline oli varude väärtus eelmise majandusaasta alguse seisuga uue põhimõtte järgi.

Võrdlusperioodi algbilansi esitamisel peaks täiendama vastavalt ka neid aastaaruande lisasid, mis puudutavad neid kirjeid, mille tõttu nn kolmas bilanss esitati.

 

RTJ 4. Varud

Juhendist elimineeriti panditud või vastutaval hoiul olevate varude avalikustamise nõuded. Samas tuleb aastaaruande lisades endiselt avalikustada informatsioon, mis on vajalik õige ja õiglase ülevaate andmiseks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest (RTJ 2 §42).

 

RTJ 5.  Materiaalne ja immateriaalne põhivara

Alates järgmisest aastast ei ole IFRSi järgival ettevõttel enam lubatud põhivara valmistamise aegseid laenukulutusi kuludesse kanda, vaid need tuleb vastavalt muudetud IAS-ile 23 kapitaliseerida.  

Raamatupidamise Toimkond otsustas lubada ka edaspidi Eesti ettevõtetel ise valida, kas laenukulutusi kapitaliseerida või kuludesse kanda. Eesti ettevõtted on seni laenudega seotud kulutused kandnud enamasti kohe kuludesse ja seega tuleks neil arvestuspõhimõtte muutmisel teha keeruline ümberarvestus.

RTJ 5 on täpsustatud kapitaliseerimise reeglite osas. Näiteks laenukasutuse intressikulu tuleb arvutada, kasutades sisemise intressimäära meetodit, nii nagu see on kirjeldatud juhendis RTJ 3, Finantsinstrumendid.

 

RTJ 6. Kinnisvarainvesteeringud

Muudeti ehitatava või arendatava objekti, mida on kavas hakata kasutama kinnisvarainvesteeringuna, esmase kajastamise reegleid. Enne tuli see kajastada materiaalse põhivarana kuni valmimiseni, mille järel see klassifitseeriti ümber kinnisvarainvesteeringuks. Alates 2009. aastast tuleb selliseid varasid kajastada algusest peale kinnisvarainvesteeringutena. Kui ettevõttel on selline pooleliolev kinnisvarainvesteering bilansis, siis tuleb see seisuga 01.jaanuar 2009 ümber klassifitseerida. Ka varasem rakendamine on lubatud, kuid siin tuleb tähele panna, et õiglases väärtuses kajastamise korral saab varasemalt rakendada vaid siis, kui ümberklassifitseeritava objekti õiglane väärtus oli varem kindlaks määratud.

Tähelepanuks, et muudatus ei kehti müügiks ehitatavate arendusobjektide puhul, mida endiselt tuleb kuni müügini kajastada varudena.

 

RTJ 7. Bioloogilised varad

Tehtud muudatus täpsustab arvestust olukorras, kus bioloogilise vara turuväärtust pole võimalik määrata ja seetõttu tuleb õiglase väärtuse leidmisel kasutada diskonteeritud rahavoogude meetodit. Erinevalt varasemast lubatakse nüüd arvesse võtta selle bioloogilise vara väärtuse muundumisega seotud rahavooge. Sisuliselt tähendab see, et õiglase väärtuse leidmisel lubatakse arvestada bioloogilise vara kasvamisega seotud väärtuse tõusuga.

RTJ 7 täiendati ka uue mõistega müügikulutused, mis on vara müügiga kaasnevad vältimatud kulutused, v.a finantskulud ja tulumaksukulu.

 

RTJ 8. Eraldised ning tingimuslikud varad ja tingimuslikud kohustused

Eespool nimetatud muudatused tulenevad IFRS vastavatest muudatustest, kuid tulumaksu kajastamise aluseks on meie enda muutunud tulumaksuseadus sellisena, nagu ta 1. jaanuarist 2009 kehtib. Juhendisse lisati muude omakapitali vähendavate väljamaksete (nt aktsiakapitali vähendamine) kajastamise reeglid, mida täiendati vastava näite varal.

Muud omakapitali vähendavad maksed kajastatakse sarnaselt dividendidega, s.t tulumaksukulu kajastatakse kasumiaruande kaudu ja seda tehakse hetkel, kui muude omakapitali vähendavate maksete tegemine välja kuulutatakse.

Kui on tulumaksu lisaks dividendidele arvestatud ka muudelt väljamaksetelt, tuleb tulumaksukulu komponendid avalikustada aastaaruande lisades.

 

RTJ 9. Rendilepingud

Elimineeriti nõue, et rentnikul tuleb aastaaruande lisades avalikustada kapitalirendi tingimustel renditud varade kohta ka nende soetusmaksumus.

 

RTJ 10. Tulu kajastamine

RTJ 10 täienes kahe uue valdkonna osas – need on kinnisvaramüügi lepingute ja kliendilojaalsusprogrammide kajastamine.  

Kinnisvara ehituslepingute puhul määratakse kõigepealt, kas tegemist on teenuse osutamisega või kauba müügiga. Peamine erinevus on, et arendatavate ehitiste müüki kajastatakse kui kauba müüki (see tähendab ka seda, et pooleliolev ehitus kajastatakse kuni müümiseni varudes). Seevastu ehituslepingute puhul rakendatakse tulu kajastamisel valmidusastme meetodit. Alates 01.jaanuarist 2009 tuleb tagasiulatuvalt eristada arendusobjektid ja ehituslepingud ning kajastada need vastavalt erinevatele arvestusreeglitele.

RTJ 10 sisaldab alates 2009. aastast ka juhiseid kliendilojaalsusprogrammide kajastamiseks. Need sätted laienevad ettevõtetele, kes annavad oma ostjatele edasiste ostude sooritamiseks boonuspunkte või muid soodustusi. Näiteks on selline praktika levinud lennu- ja laevandusfirmade seas. Uute reeglite kohaselt tuleb boonuspunkte väljastanud ettevõttel välja arvutada boonuspunktide õiglane väärtus ja vastav osa saadud tasust kajastada algselt mitte müügituluna, vaid kohustusena (saadud ettemaksuna). Selle osa tuluna kajastamine toimub hiljem kas soodustuse andmise või soodustuse andmise kohustuse aegumise järel. Juhendisse on lisatud ka asjakohane näide.

Raamatupidajad, kelle ettevõttel on need valdkonnad olulised, peaksid kindlasti lugema lisaks IFRS tõlgendusi IFRIC 13 ja IFRIC 15, mis kirjeldavad nende valdkondade kajastamist detailsemalt.

 

RTJ 12. Valitsusepoolne abi

RTJ 12 on veidi muudetud seoses sellega, et nüüd käsitletakse valitsusepoolse abina ka valitsuse antud sooduslaenudelt saadavat tulu.

Vastavalt RTJ 3 reeglitele tuleb sooduslaen ettevõtte bilansis arvele võtta turuintressiga diskonteerituna. Saadud summa ja bilansis kajastatava diskonteeritud kohustuse vahe kajastatakse valitsusepoolsest abist saadud tuluna laenuperioodi jooksul.

 

RTJ 16. Segmentide aruanne tühistatakse

Toimkond otsustas RTJ 16 tühistada, kuna enamikul ettevõtetel puudub kohustus avaldada segmendiaruandlust ja seetõttu seda ka ei tehta. Ka IFRS-i kohaselt on segmendiaruandluse avalikustamine kohustuslik ainult börsiettevõtetele. Kui Eesti ettevõte soovib vabatahtlikult segmendiaruandlust avaldada, siis tuleb juhinduda IFRS 8-st.

 

RTJ 17. Teenuste kontsessioonikokkulepped

Uuendatud RTJ 17 Teenuste kontsessioonikokkulepped võeti vastu juba 2008. aasta veebruaris. Uus juhend asendab 1. jaanuarist 2009 algavatele aruandeperioodidele (varasem rakendamine soovitatav) senist juhendit RTJ 17 Avaliku ja erasektori partnerlusprojektid. Seejuures tuleb juhendit rakendada tagasiulatuvalt juhendi jõustumise ajal jõus olevatele kontsessioonikokkulepetele. Uues juhendis sätestatakse senisest täpsemalt varade ja kohustuste kajastamise põhimõtted nii erasektori kui ka avaliku sektori üksuse raamatupidamise aruannetes. 

RTJ 17 on põhimõtetelt sarnane rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite tõlgendusega IFRIC 12 „Teenuste kontsessioonikokkulepped“, mis jõustus 1. jaanuaril 2008. Paraku tunnistas Riigikohus 15. detsembri 2008 otsusega Tallinna volikogu taotluse alusel põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks rahandusministri määrusega kehtestatud riigi raamatupidamise üldeeskirja paragrahv 11 lg 5, mis kohustab omavalitsusi lähtuma majandusaasta aruande koostamisel raamatupidamise toimkonna juhendeist. Seetõttu on juhendi järgimisel kohalike omavalitsuste poolt hetkel õiguslik vaakum, mis peaks loodetavasti peagi lahenduse leidma. RTJ 17 kehtib iseenesest edasi.

Autor: Eero Kaup