Uut sotsiaalkindlustuses 2009. aastal õigusaktides

okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduses

Represseeritud isikule ja represseerituga võrdsustatud isikule makstakse tervise taastamise toetust 2500 krooni (2008. aastal oli see 1000 krooni). Toetust makstakse üks kord aastas ja seejuures kuludokumente ei nõuta.

Toetuse taotlemiseks esitatakse elukohajärgsele pensioniametile vormikohane avaldus. Kui vormikohane avaldus on esitatud juba 2008. aastal, siis uut avaldust esitada ei ole vaja.

riiklike peretoetuste seaduses

Lõpetatakse 450kroonise koolitoetuse maksmine, millele senini oli õigus algkoolis, põhikoolis, põhikooli baasil kutseõppeasutuses, põhihariduseta kutseõppeasutuses või gümnaasiumis õppival lapsel. Koolitoetust maksti üks kord aastas õppeaasta alguses ja seda on õigus taotleda 6 kuu jooksul tagantjärele. Seega, kui kellelgi on käesoleva, 2008. -2009. õppeaasta eest koolitoetus mingil põhjusel veel saamata, siis on võimalik seda taotleda kuni 2009. aasta veebruari lõpuni.

Lõpetatakse lapsehooldustasu maksmine vanemahüvitist saavale vanemale. Vanemahüvitisega samaaegselt ei makstud lapsehooldustasu sama lapse kohta ka seni, kuid maksti pere teiste laste kohta. Alates uuest aastast ei maksta vanemahüvitist saavale vanemale lapsehooldustasu ühegi lapse kohta. Küll aga makstakse vanemahüvitisega samaaegselt lapsetoetust ja teisi peretoetusi, millele lapsel on õigus.

töö- ja puhkeaja ning puhkuseseaduses

Lõpetatakse töölkäiva last rinnaga toitva ema lapsetoitmisvaheaegade hüvitamine riigieelarvest, kui sama lapse kohta makstakse vanemahüvitist.

Kaob tasuline isapuhkus. Isal on õigus saada kokku kümme tööpäeva tasustamata isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi.

sotsiaalhoolekandeseaduses

Alates 1. jaanuarist kehtima hakkava muudatuse kohaselt on isikul, kes on Sotsiaalkindlustusameti poolt suunatud kogukonnas elamise teenusele või ööpäevaringsele erihooldusteenusele, õigus taotleda toitlustamise ja majutamise eest omaosaluse tasumiseks puudujääva osa hüvitamist riigieelarvest.

Alates 1. veebruarist ei ole enam võimalik riiklikke pensione, toetusi ja hüvitisi postkontorist välja võtta. Raha saab lasta kanda enda või teise isiku pangaarvele. Pensioni või sotsiaaltoetusi saab ka enda kulul kojukandena, makstes selle eest Eesti Postile 60 krooni kuus. Pensioniametile esitatud põhjendatud taotluse alusel makstakse pensioni või puuetega inimeste sotsiaaltoetusi riigi kulul kojukandena sügava puudega töövõimetuspensioniäridele, sügava puudega püsivalt töövõimetuks tunnistatud rahvapensioni saavatele isikutele ja pensioniealistele inimestele, kellel lisaks eelnimetatuile on liikumistakistus, kes elavad hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav.

2009. aastal kehtivad järgmised toetuste ja hüvitiste määrad:

a.. olümpiavõitja toetuse määr on 10 000 krooni kuus

b.. lapsetoetuse määr on 150 krooni kuus ja lapsehooldustasu määr 1200 krooni kuus

c.. vanemahüvitise määr on 4350 krooni kuus ja vanemahüvitise maksimaalne suurus on kolm 2007.a keskmist palka (3x10243) 30 729 krooni kuus

d.. puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määr on 400 kr kuus

e.. matusetoetuse suurus on 3000 krooni

f.. okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isikule ja temaga võrdsustatud isikule makstava tervise taastamise toetus on 2500 krooni aastas