Riigikogu võttis vastu töölepingu seaduse

Eelnõu viimast teksti vaata  siit.

Erandina jõustuvad 1. jaanuaril 2010 need paragrahvid, millega kaasneb täiendav rahaline koormus riigieelarvele.

Sotsiaalminister Maret Maripuu hindab kõrgelt seaduse ettevalmistamisel tehtud koostööd sotsiaalpartnerite vahel. „Uus töölepingu seadus aitab meie majandusel areneda, praegustes oludes on see äärmiselt vajalik samm. Seadus annab töötajatele turvatunde ja pakub võimalusi enesetäienduseks ning tööandjatele kindluse muutuva majandusolukorras,” ütles sotsiaalminister.

„Uus seadus on ühtne pakett, mis haarab endasse elukestva õppe, nõustamisteenuse ning erinevad toetussüsteemid töötuse ajaks,” lisas minister.

Uus seadus aitab tööandjatel kiiresti muutuvate majandustingimustega paremini kohaneda, soodustab töötajate õppimist ja enesetäiendamist ning suunab ettevõtteid oma töötajaid koolitama. Seadus suurendab inimeste turvalisust töötuse perioodil, suurendades töötuskindlustushüvitise määra ja hüvitise saajate ringi. Riik pakub inimesele tulemuslikumat abi töö otsimisel ning loob võimalused pidevaks enesetäiendamiseks. Samuti kaotatakse töösuhetest põhjendamatu bürokraatia ning luuakse Tööinspektsioonile võimalus keskenduda töötajate nõustamisele ja töösuhte sisulisele järelevalvele.

Kehtiv Eesti Vabariigi töölepingu seadus pärineb 1992. aastast ning ei vasta enam nüüdisaegse tööturu vajadustele.

Eli Lilles

Pressiesindaja+372...+372...eli.lilles|ä|sm.ee

Töölepingu seaduse olulisemad punktid:

Töölepingu seadusega laiendatakse tähtajaliste lepingute sõlmimise võimalusi. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida igal juhul, kui on tegemist tähtajalise iseloomuga tööga. Samas peab tööandja põhjalikult hindama, kas tegemist on ajutise tööga või on töötajat vaja püsivalt, sest eelnõu muudab oluliselt tähtajalise töölepingu ennetähtaegse ülesütlemise tingimusi. Ennetähtaegsel ülesütlemisel peab tööandja maksma töötajale tasu, millele töötajal oleks olnud õigus lepingu tähtaja saabumiseni.

Piiratakse öötöö tegemist ja näeb ette täiendava kaitse öötöötajatele, eelkõige puhkeaja andmise kohustuse, aga ka kõrgema öötöö tasuga. Öisel ajal (22.00-06.00) tehtud töö eest maksab tööandja töötajale 1,25 kordset töötasu.

Töötajatele on oluline töölepingu ülesütlemisest etteteatamine. Etteteatamistähtaeg koondamisel alla 1-aastase töösuhte puhul    – 15 kalendripäeva; 1- 5-aastase töösuhte puhul      – 30 kalendripäeva; 5-10-aastase töösuhte puhul      – 60 kalendripäeva; üle 10-aastase töösuhte puhul   – 90 kalendripäeva. Täiendava kaitsena on tööandjal kohustus anda etteteatamise ajal töötajale vaba aega teise töö otsimiseks.

Seaduses on ette nähtud koondamishüvitise maksmise jagamine tööandja ja Töötukassa vahel. See annab raskustesse sattunud tööandjale võimaluse investeerida ettevõtte püsimisse, pakkuda jätkuvalt tööd ning olude paranemisel luua uusi töökohti. Otsene koormus tööandjale on kõikide koondamiste korral töötaja ühe kuu töötasu, töösuhte pikkusest sõltuvalt maksab ülejäänu Töötukassa tööandjate sihtfondi vahenditest. Hüvitis töötaja koondamisel on kuni 5-aastase töösuhte puhul    – 1 kuu töötasu; 5-10-aastase töösuhte puhul      – 2 kuu töötasu, millest 1 kuu katab Töötukassa; üle 10-aastase töösuhte puhul   – 3 kuu töötasu, millest 2 kuud katab Töötukassa. Lisaks üle 20 aastase staažiga töötajatele kehtestatakse 5 aastane üleminekuperiood, mille jooksul koondatud inimestele säilib 4 kuuline koondamishüvitis.

Ebaseaduslikul ülesütlemisel maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu töötasu ulatuses. Erandina on hüvitis töötaja kuue kuu töötasu suurune, kui töötaja on ülesütlemise ajal rase või valitud töötajate esindajaks. Nähakse ette võimalus töösuhet jätkata, kuid erinevalt tänasest ennistamisest, peavad töösuhte jätkumisega nõus olema nii töötaja kui tööandja. Rasedal töötajal ja töötajate esindajal on aga õigus nõuda töösuhte jätkamist.

Seadus näeb ette töötuskindlustuse hüvitise määra tõusu esimesel sajal töötuse päeval 70%-le töötaja keskmisest töötasust ja 50%-le keskmisest töötasust alates 101. päevast. Lisaks laieneb töötuskindlustushüvitise saajate ring. Uudsena on võimalik saada töötuskindlustuse hüvitist ka neil, kes on töösuhte lõpetanud oma algatusel või kokkuleppel tööandjaga. Nimetatud juhul on töötuskindlustuse hüvitise määr madalam. Hüvitise suuruseks on 40% töötaja keskmisest töötasust kogu töötuskindlustushüvitise saamise perioodi jooksul ja õigus hüvitisele tekib siis, kui viimase viie aasta jooksul on töötaja eest tehtud vähemalt 4 aasta jagu sissemakseid töötuskindlustusfondi. Samuti pikeneb vanema lapsehoolduspuhkusel oldud aja võrra tema töötuskindlustuse arvestusperiood. Töötuskindlustushüvitise alammäär tõuseb 50% eelmise aasta Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast.

Konkurentsivõime suurendamiseks on oluline elukestva õppe edendamine. Elukestva õppe edendamiseks lihtsustab eelnõu õppepuhkuse reegleid. Töötajale antakse õppepuhkust 30 kalendripäeva aastas. Õppepuhkust tööalaseks ja tasemekoolituseks on võimalik saada õppevormist ja õppekoormusest sõltumata. Pikendatud on keskmise töötasuga hüvitatavat õppepuhkuse aega. Tasemekoolituse- ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuse korral maksab tööandja töötajale keskmist töötasu 20 kalendripäeval. Tasemekoolituse lõpetamiseks annab tööandja töötajale täiendavat õppepuhkust 15 kalendripäeva ja maksab selle jooksul töötajale Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära.

Suureneb töövaidluskomisjonis lahendatavate rahaliste nõuete suurus. Töövaidluskomisjon lahendab vaidlusi, mille rahaline nõue on kuni 150 000 krooni. Kehtiva õiguse alusel lahendab töövaidluskomisjon kuni 50 000 krooni suuruseid rahalisi nõudeid.

Kaotatakse ebamõistlikud kohustused ja põhjendamatu bürokraatia.  Tööandjale ei seata sisutuid kohustusi töötajate arvestuse pidamisel, kaotades vormikohase tööraamatu ja isikukaardi. Samuti on Tööinspektsioon vabastatud vormiliste kooskõlastuste andmisest, näiteks töösisekorraeeskirjade kehtestamisel, et tõhusamalt täita järelevalveülesandeid ning keskenduda tööandjate ja töötajate nõustamisele.