Olulised muudatused käibemaksu vallas 2.osa

Artikli esimest osa loe SIIT

Käibemaksugrupi maksustamine 

Erinevalt teistest muudatustest on käibemaksugrupi maksustamist reguleerivate sätete jõustumise ajaks planeeritud 1. jaanuar 2010. 

Ühine käibemaksunumber ja ühine aruandlus 

Uue korra kohaselt saavad käibemaksugrupi liikmed ühe numbri, mida nad kasutavad tehingutes grupiväliste isikutega. Grupisiseseid tehinguid ei loeta käibeks ja nende puhul ei pea esitama käibemaksuseaduse nõuetele vastavaid arveid (raamatupidamisseaduse nõuetele vastavaid arveid peab siiski esitama). 

Käibemaksugrupid peavad valima ühe vastutava isiku (ettevõtte), kes hakkab grupi eest käibedeklaratsioone esitama. Muudatused puudutavad ka käibemaksugrupina registreeritud isiku tegutsemist kolmandate isikute suhtes. Eelnõu kohaselt hakkab käibemaksugrupina registreeritud isik tegutsema kolmandate isikute suhtes kui üks isik. Praegu kehtiva korra järgi teevad ühise maksukohustuslasena registreeritud isikud kolmandate isikutega tehinguid igaüks eraldi. 

See tähendab, et muutub täielikult käibemaksugrupi maksustamine. Ühise maksukohustuslasena registreeritud isikute vahelisi tehinguid ei loeta enam käibeks sõltumata sellest, kas grupi liikmetel on maksustatav või maksuvaba käive. Tulevikus saavad ka ettevõtted, kellel on maksuvaba käive (näiteks pangad ja kindlustus- ja muud finantsasutused) kasutada ühise käibemaksukohustuslasena registreerimist käibemaksukulude optimeerimiseks. 

Uus regulatsioon on sarnasem EL-is kehtiva käibemaksugrupi regulatsiooniga, mille kohaselt grupil on üks käibemaksunumber ja ühine käibemaksuarvestus. See muudatus on paljudele ettevõtjatele positiivne, sest senine käibemaksugrupi regulatsioon oli sisuliselt mõttetu, kuna ühise maksukohustuslasena registreeritud isikute vahelisi tehinguid ei loetud käibeks ainult juhul, kui saaja kasutas seda maksustatava käibe jaoks.  

Ühine käibemaksuarvestus tähendab seda, et muutub täielikult proportsiooniarvestus, kui ettevõttel on osaliselt maksuvaba käive.  

Käibemaksugrupp tuleb uuesti registreerida 

Kui ühise käibemaksukohustuslasena registreeritud isik soovib edasi tegutseda käibemaksugrupina uute reeglite alusel, siis tuleb see uuesti registreerida. Juhul, kui ühe maksukohustuslasena registreeritud isikud soovivad jätkata grupina ka pärast 1. jaanuari 2010,  peavad nad esitama uue taotluse grupina registreerimiseks. Juhul kui ühise maksukohustuslasena registreeritud isikud pole esitanud avaldust käibemaksugrupina registreerumiseks, tegutsevad nad edasi iseseisvate maksukohustuslastena ning omavahelisi tehinguid nad enam mittekäibena käsitleda ei saa.  

Garantiiremondi maksustamine 

Praegu kehtiva seaduse kohaselt ei teki käivet kauba vahetamisest või remontimise teenuse osutamisest garantiitähtaja jooksul kauba ühendusevälise riigi tootjale või ühendusevälise riigi müüjale. Eelnõu kohaselt on garantiiremondi teenus, mida Eesti ettevõtja osutab ühendusevälise riigi isikule, maksustatav 18% käibemaksuga, kui teenust osutatakse Eestis. Seega maksustatakse käibemaksuga ühendusevälistele isikutele osutatud garantiiremonditeenused, siiani olid need maksust vabastatud. 

Ettevõtte üleminek 

Ettevõte üleminek ei ole käive sõltumata sellest, kas üleantavat ettevõtet kasutatakse hiljem maksustatava või maksuvaba käibe tarbeks. Praegu kehtiva seaduse kohaselt ei ole ettevõtte või selle osa üleminek maksustatav ainult juhul, kui seda kasutatakse üksnes maksustatava käibe tarbeks. 

Väärtpaberite ostmisega seotud tehingud 

Eelnõu kohaselt kohaldatakse maksuvabastust lisaks väärtpaberite emiteerimise ja müügiga seotud tehingutele ka väärtpaberite ostmisega seotud tehingutele, näiteks ostmisega seotud läbirääkimisteenus. Kas see maksuvabastus puudutab kõiki väärtpaberite ostmisega seotud kulusid (näiteks juriidiline nõustamine, ostu-müügi analüüs ja vastavad hindamised, samuti notaritasud jne) on küsimus, millele ei ole veel selget vastust saanud. 

Investeerimisfondide valitsemine 

Laiendatakse investeerimisfondide ringi, mille valitsemine on maksuvaba teenus. Kehtiva seaduse kohaselt on maksuvaba ainult avalike investeerimisfondide ja pensionifondide valitsemine. Tulenevalt Euroopa Kohtu lahendist C-363/05 peab investeerimisfonde kohtlema võrdselt, olenemata nende asutamise vormist. Seega võimaldatakse maksuvabastust nii avalikele, avatud kui ka kinnistele fondidele. 

Väärtpaberid, mis annavad kinnisasja kasutamise õiguse

Käibemaksuga maksustatakse eelnõu kohaselt teatud osaluste ja väärtpaberite käive, mis annavad selle omanikule kinnisasja või selle osa omandiõiguse või selle omanikuna kasutamise ja käsutamise õiguse. Teatavasti on väärtpaberite müük üldjuhul maksust vabastatud. Seletuskirja kohaselt võib maksuhaldur maksustada tehingu, millega võõrandatakse sellise ettevõtte osalus, millele kuulub kinnisvara, kuid mis tegelikult majandustegevusega ei tegele ning ettevõte on loodud ainult uue kinnisasja maksuvabalt müümise eesmärgil. Kui müüa uut kinnisasja, tuleb tehing käibemaksuga maksustada. Kui müüa ettevõtte osasid või aktsiaid, siis kehtiva seaduse § 16 lg 2 punkti 6 järgi oleks tehing maksuvaba. Muudatus annab maksuhaldurile õiguse selliste väärtpaberite müük maksustada.

Juhuslikud kinnisasja müügi tehingud

Maksustatava käibe ja kogu käibe suhte arvutamisel ehk proportsiooniarvestuses ei võeta arvesse juhuslikku kinnisasja kaubana võõrandamist. Kinnisasja müük, mis on arvel põhivarana, ei lähe juba kehtiva käibemaksuseaduse kohaselt proportsiooniarvestusse.

Nii nagu maksukohustuslased, kes ei ole finantsasutused, võivad teha olemuselt juhuslikke finantstehinguid, võivad ka ettevõtjad, kes ei ole kinnisvaraarendajad või ehitajad, teha nn juhuslikke tehinguid kinnisasjadega.

Proportsiooni arvestus põhivara puhul 

Oluline muudatus puudutab proportsiooni arvestamise perioodi põhivara soetamist, nimelt ei ole proportsiooni arvestuses esimese kalendriaasta määramisel aluseks mitte enam soetamise päev, vaid raamatupidamises arvele võtmise päev. Eelnõu kohaselt loetakse põhivara sisendkäibemaksu korrigeerimise perioodi esimese kalendriaasta esimeseks päevaks senise soetamispäeva asemel päeva, millal põhivara võetakse kasutuses oleva põhivarana arvele raamatupidamises. Tavaliselt ongi selleks päevaks põhivara soetamise päev, kuid näiteks juhul, kui maksukohustuslane ehitab hoonet, või muudel juhtudel, kus põhivara ei ole soetamise momendil kasutamiseks valmis, tuleb seletuskirja kohaselt lugeda esimest kalendriaastat päevast, mil põhivara on ettevõtluses kasutamiseks valmis (nt hoonet saab hakata ettevõtluses kasutama) ning põhivara võetakse kasutuses oleva põhivarana arvele. 

Vabatsoonis müük 

Kehtiva seaduse järgi tuleb ekspordi eesmärgil vabatsooni või vabalattu toimetatav kaup eksportida 15 päeva jooksul selle vabatsooni või vabalattu toimetamisest. Eelnõus on seda perioodi pikendatud kahe kuuni.  

Ühtlasi võetakse eelnõuga üle direktiivis toodud Euroopa Liitu saabuvate reisijate pagasis olevate kaupade uued maksuvabad piirnormid. Maksuvaba väärtuseline piirnorm tõuseb 2700 kroonilt 4700 kroonile, lennu- ja meretransporti kasutavate reisijate puhul 6730 kroonini. Impordi maksuvabad piirnormid tõusevad alates 1. detsembrist 2008. 

Kokkuvõte

Kuigi eelnõus sisalduvad olulised muudatused toovad Eesti seaduse olulises osas EL-i õigusaktidega rohkem kooskõlla, jäävad palju küsimused lahenduseta või vastuollu EL-i õigusega, näiteks püsiva tegevuskoha definitsioon (vastavalt kehtiva käibemaksuseaduse seletuskirjale kasutatakse püsiva tegevuskoha defineerimisel selle mõistet tulumaksu mõistes, mis on aga vastuolus tegevuskoha määratlusega EL-i õigusaktide kohaselt). Teine näide on käibemaksu mahaarvamine enne registreerimist soetatud teenuste puhul. Enne registreerimist soetatud kaupade puhul saab käibemaksu maha arvata, aga väga kitsendavatel tingimustel. Eesti seadusesse ei ole sisse viidud ka võimalust korrigeerida maksustatavat väärtust osalise või täieliku mittetasumise korral, seega peab ettevõte tasuma kaupade müügilt käibemaksu ka juhul, kui tema ostja on jätnud nende kaupade eest tasumata.

Praegu on KMS suurem puudus see, et mitmed valdkonnad on selgelt reguleerimata ja jätavad palju ruumi tõlgenduseks ning maksuhalduri suvaks ning seavad seega ettevõtja ebakindlasse olukorda. Näitena võib tuua boonuste käibemaksustamise (aasta lõpus makstavad rahalised boonused, mille puhul on sisuliselt tegemist allahindlusega, mis vähendavad müüdud kauba maksustatavat väärtust). Allahindluste puhul ei sätesta Eesti käibemaksuseadus selgelt käibemaksusumma vähendamist, kuigi EL-i õigusaktid näevad seda ette.

Autor: Aiki Kuldkepp