Olulised muutused käibemaksu vallas 1.osa

Tutvustan artiklis põgusalt planeeritavaid muudatusi, mille valitsus on heaks kiitnud. Pärast parlamendi poolt kinnitamist saavad need seaduse jõu. Toim. Tänaseks päevaks on need muudatused vastu võetud!

Kasutusliisingu maksustamine muutub kallimaks 

Üks oluline muudatus, mis puudutab paljude rahakotti, kes kavandavad autot soetada, on muudatus autode liisimise käibemaksustamisel. Seni oli auto müügihind kohe liisimise alguses maksustatud ainult juhul, kui lepingus oli selgelt kirjas, et liisinguperioodi lõppedes läheb omandiõigus selle lepingujärgsele kasutajale. Uue seaduse kohaselt maksustatakse auto kohe selle üleandmisel ka juhul, kui lepingus sätestatakse omandiõiguse ülemineku võimalus või rendilepingu pikendamise võimalus. Selline muudatus ei pruugi olla kooskõlas EL käibemaksupõhimõtetega, mille kohaselt saab kaupade liisimist käsitleda võõrandamisena ja kohe kauba üleandmisel maksustada juhul, kui lepingu kohaselt läheb viimase makse tasumisel kauba omandiõigus üle selle kasutajale. Eelnõu kohaselt tahetakse käibemaksu kätte saada aga kohe kauba üleandmisel, seda ka juhul, kui leping kauba omandiõiguse üleminekut pärast liisingumaksete tasumist ette ei näe. 

Selline lähenemine pole kooskõlas EL käibemaksupõhimõtetega, mille kohaselt saab kaupade üleandmist kohe maksustada ainult juhul, kui nende kaupade omandiõigus lepingu lõppedes üle läheb. Kasutusliisingu lepingute kohaselt ei lähe omandiõigus kohe üle, teatud juhtudel on liisinguvõtjal õigus kaup endale osta. Samas ei pruugi liisinguvõtja seda võimalust üldse mitte kasutada, vaid hoopis liisitud eseme tagasi anda (näiteks garantiiperioodi lõppedes). Loomulikult ei tea liisinguvõtja sageli, kas ta liisingueseme kunagi liisinguandjalt välja ostab või mitte. 

Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et „Praktikas peaks kasutus- ja kapitalirendi puhul liisinguvõtja otsustama lepingu sõlmimise hetkel, kas ta kavatseb omanikuks saada või mitte.“ Sellise kohustuse liisinguvõtjale panemine käibemaksuseaduse poolt on igati põhjendamatu.

Auto omatarbe maksukoormus kasvab 

Palju vaidlusi ja arutelu tekitanud muutused, mille kohaselt taheti auto omatarbe maksustamine seada sõltuvusse auto hinnast, on eelnõust välja jäetud. Samas suurendatakse auto erisoodustusena maksustatavat väärtus 2000 kroonilt 4000 kroonile, sellega kaasneb auto omatarbe maksustatava väärtuse piirmäära tõus käibemaksu mõttes. Seega on eelnõust välja jäetud Rahandusministeeriumi esialgne lähenemine, et auto omatarbe maksustatava väärtuse hulka tuleb arvata kogu kulu (nii sõiduki soetamise kui ka kõik jooksvad kulud) ja käibemaksu tuleks arvestada kogukulult vastavalt selle auto isiklikuks otstarbeks kasutamisele. Selle asemel kavatsetakse kahekordistada maksustatavat väärtust, kui autot kasutatakse ka isiklikul otstarbel, mitte ainult ettevõtluseks, ja kui ei peeta eraldi arvestust, kui palju autot täpselt erasõitudeks kasutatakse. 

Eesti käibemaksuseaduse kohaselt saab sõiduauto tarbeks tehtud kuludelt käibemaksu täies ulatuses tagasi küsida, kui autot kasutatakse ettevõtluse ja maksustatava käibe tarbeks. Kui firma autot kasutatakse osaliselt ka isiklikuks otstarbeks, siis tuleb nn omatarbe osalt maksta käibemaksu. Eesti KMS § 12 lõige 7 sätestab, et ametiauto kasutamisel ettevõtlusega mitteseotud otstarbeks on omatarbe maksustatav väärtus võrdne tulumaksuseaduse § 48 lõikes 8 sätestatud erisoodustuse hinnaga. Tulenevalt tulumaksuseaduse muudatustest tõuseb erisoodustuse 2000-kroonise kuumäära tõstmisega 4000 kroonile ka omatarbe maksustatav väärtus. Alles jääb võimalus pidada sõidupäevikut, kui autot kasutatakse eratarbimises vähem. Sellega kaasnevad ettevõtjatel muidugi administratiivsed kulud. 

Eluruumi hooldamise teenus maksustatakse 

Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt kaob eluruumi hooldamise teenuse maksuvabastus, sest käibemaksudirektiiv 2006/112 sellist maksuvabastust ette ei näe. Kehtiva käibemaksuseaduse järgi kuuluvad eluruumide suhtes osutatavad hooldusteenused käibemaksuvabade teenuste ja kaupade nimekirja.  

Maksustava väärtuse korrigeerimine turuhinnast erineva hinnaga müügil 

Sellest muudatusest tegin pikemalt juttu oma artiklis „Hinnasoodustuste andmine ja käibemaksuarvestus“, mis avaldati ajakirja RP. 26 juuni 2008.a numbris. 

See muutus on ettevõtjale positiivne, kuna see piirab maksustatava väärtuse korrigeerimise ainult tehingutele seotud isikute vahel. Selle kohaselt asendatakse käibemaksuseaduse § 12 lg 4 ja 5 uute sätetega viimaks need vastavusse käibemaksudirektiiviga, mille kohaselt peab turuhinnast erineva müügi korral maksustatavat väärtust korrigeerima ainult juhul, kui kaupu tarnitakse või teenuseid osutatakse seotud isikule ning ühel tehingupooltest on piiratud käibemaksu mahaarvamise õigus. Korrigeerimist ei kohaldata pärast muudatuse jõustumist enam osapoolte vahel, kel pole maksuvaba käivet ning kel on täielik sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Eelnõu kohaselt kohaldatakse turuhinda maksudest kõrvalehoidumise või maksustamise vältimise tõkestamiseks. Seega ei saa turuhinda müügihinna asemel kohaldada, kui turuhinnast erinevat hinda kohaldatakse ärilistel põhjustel, mitte maksukohustuse vähendamiseks. Paljudel juhtudel ei ole turuhinnast madalama hinnaga müük tingitud põhjusest vähem makse maksta, näiteks soodusmüük oma töötajatele või hooaja lõpumüük. 

Eelnõu (nagu ka käibemaksudirektiivi) kohaselt on esimeseks kohaldatavaks väärtuseks nn turuväärtus ja kui seda pole võimalik leida, siis soetusmaksumus või omahind. Praegu kehtiva käibemaksuseaduse kohaselt korrigeeritakse maksustatavat väärtust ainult juhul, kui müügihind on soetusmaksumusest madalam, tulevikus aga juhul, kui müügihind on turuhinnast madalam või kõrgem. Eelnõu kohaselt tähendab turuväärtus summat, mida vaba konkurentsi tingimustes tuleks tasuda samal turustusetapil sõltumatule tehingupoolele. Sellise lähenemise kohaselt ei ole kahjuks välistatud, et maksumaksja peab kohaldama soetusmaksumust, kuigi turuväärtus on sellest madalam (näiteks kui turuväärtust ei saa määrata võrreldavate tehingute puudumise tõttu). 

Seega saab turuhinda kohaldada ainult juhul, kui seotud isikute vahelises tehingus kohaldatakse turuhinnast erinevat hinda maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil. Kui aga seotud isikule müüakse midagi soodushinnaga ärilisel eesmärgil, mitte maksudest kõrvalehoidumiseks, siis maksustatava väärtuse korrigeerimist ei tehta. Eelnimetatud sätte kohaldamine jätab palju ruumi maksuhalduri tõlgenduseks ja maksumaksjal võib olla keeruline tõendada, et soodushinnaga müük toimub ärilisel eesmärgil, mitte maksudest kõrvalehoidumiseks. 

Bartertehingute maksustamine 

Maksustatava väärtuse puhul sätestab eelnõu, et selle võib moodustada lisaks kauba müüjale või teenuse osutajale tasutud summadele kõik muu tasuna käsitatav. Seletuskirja kohaselt arvatakse maksustatava väärtuse hulka kõik, mida võib käsitada tasuna kauba või teenuse eest, sh. tasu, mis ei ole väljendatud rahalise summana. See tähendab, et seadusesse tuuakse sisse säte, et ka bartertehingud kuuluvad käibemaksuga maksustamisele.

Järgneb...

Autor: Aiki Kuldkepp