MAKSUD: Aktsiate võõrandamisest saadud tulu maksustamine Hansapanga aktsiatehingute näitel

Konkreetne kaasus puudutas MKS § 84 rakendamist tehingutele, kus füüsiline isik võõrandab temale kuuluvad väärtpaberid oma kontrolli all olevale äriühingule, kes vastavad väärtpaberid seejärel omakorda võõrandab.  

Riigikohtu halduskolleegiumi poolt analüüsitud juhtumil müüs füüsiline isik AS-i Hansapank aktsiad oma kontrolli all olevale äriühingule sama hinnaga, millega AS-i Hansapank suuromanik FöreningsSparbanken AB (Swedbank) aktsiad üle võttis, kuid aktsiate eest tasumine oli kokku lepitud kauges tulevikus. Maksu- ja Tolliamet tõlgendas, tuginedes MKS §-le 84, seda tehingut maksude tasumisest kõrvalehoidumisena ning maksustas aktsiate müügi füüsilise isiku tuluna vara võõrandamisest. 

Tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 15 lg 1 alusel maksustatakse tulumaksuga kasu, mis saadakse aktsiate müügist. Samas ei maksustata TuMS § 15 lg 4 p 10 alusel aga tulu äriühingus osaluse suurendamisest või omandamisest mitterahalise sissemakse teel. Seega on maksukohustuse tekkimise seisukohalt oluline tuvastada, kas vaidlusalune tehing kujutas endast mitterahalist sissemakset, aktsiate müüki või aktsiate tasuta võõrandamist. 

Olukorras, kus leiab tuvastamist, et tegemist oli aktsiate võõrandamisega, tuleb analüüsida, kas aktsiate müügist äriühingule laekunud tasu on võimalik lugeda füüsilise isiku tuluks. Selleks tuleb välja selgitada, kuidas suurenes füüsilise isiku vara äriühingule laekunud tasu näol ja kuidas oli füüsilisel isikul võimalik äriühingule laekunud tasu oma huvides kasutada. Siinkohal võib tähtsust omada ka asjaolu, kas äriühing oli konkreetse füüsilise isiku kontrolli all või mitte. 

Riigikohus asus seisukohale, et aktsiate tasu eest või tasuta võõrandamise ja mitterahalise sissemakse puhul on oluline, kas võõrandamine või sissemakse tegemine toimus tulumaksust kõrvalehoidumise eesmärgil MKS § 84 mõttes. Sellise eesmärgi tuvastamisel ei saa alati lähtuda maksukohustuslase subjektiivsetest kaalutlustest, sest nende väljaselgitamine pole sageli võimalik. Määravaks võivad osutuda faktilised asjaolud, mis kinnitavad tulumaksust kõrvalehoidumist. Riigikohus nentis, et õigusselgus ja -kindlus oleksid paremini tagatud, kui selliste faktiliste asjaolude arvestamine oleks sätestatud seadusega või määrusega. Siiski ei saa välistada olukorda, kus maksudest kõrvalehoidumise eesmärk tuleneb piisavalt selgelt faktilistest asjaoludest ja sellise järelduse eiramine oleks ebamõistlik.  

Riigikohtu arvates võivad antud kaasuses kõrvalehoidumise eesmärki kinnitada näiteks asjaolud, et füüsiline isik andis aktsiad üle tema kontrolli all olevale äriühingule ajal, kui oli selge, et need tuleb peatselt võõrandada Swedbank’ile. 

Kohtuotsuse teksti vt http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-57-08. 

Täiendav informatsioon: partner Priit Lätt ([email protected]).