Eneseanalüüs: leia oma tugevad ja nõrgad küljed

Omaenese võimeid ja eesmärke ära tunda ning – mis veel olulisem – neid vahendada, ei olegi nii lihtne, kui esialgu tundub. Eelkõige, kui jutt käib nö. iseenese-turundusest mõnele ametikohale kandideerimise ajal. Tavapärane isiksuse tugevate ja nõrkade külgede analüüs ei ole tänasel hetkel enam piisav, sest juba ka väga hästi koolitatud ja edukad spetsialistid kaotavad kõigele vaatamata oma töökohti.

Tugevuste ja puuduste äratundmine

Loomulikult on parim variant tellida ja läbi viia professionaalne isikuomaduste analüüs. Paraku puuduvad just tööellu astuvatel ja töö kaotanud inimestel selleks vajalikud finantseerimisvahendid., see on võimalik!

Tekib küsimus, kas ise on võimalik koostada personaalne tugevuste ja puuduste profiil?Lihtne ja julgustav vastus: jah

Põhieelduseks on ausus iseenda suhtes. Eneseanalüüsi juures tuleb hüvasti jätta oma seniste trafaretsete enesehinnangutega (nt. „ma olen loominguline“, sest juba mu vanaema arvas, et ma oskan nii kenasti meisterdada). Reaalses tööelus ja kandideerimisprotsessi kriitilises analüüsis loevad vaid tuumikoskused, mida saab vaid praktikast võetud näidetega tõestada.

1. Tagasivaade isiklikule tegevusele

Esimene samm: vaata tagasi tehtule ja oma saavutustele. Analüüsides seniseid projekte, eelkõige edukaid projekte, kooruvad välja individuaalsed põhioskused.

Sobivaimaks meetodiks on osutunud kolmeetapiline küsimustik, millele tuleb analüüsi käigus leida vastused:• Mis oli ülesanne, probleem, väljakutse?• Milline oli konkreetselt minu panus, minu tegevus, minu töösaavutus?• Mis oli tulemus, kuidas nägi välja resultaat?Seejärel hakkavad välja kooruma isiksuse tuumikoskused, mille abil ülesanne (probleem) lahenduse leidis. Peale selle lisanduvad igale väitele isiku oskuste (mina olen „nii- ja naasugune“) kohta vajalikud praktilised näited.

Põhioskuste dokumenteerimiseks sobivad ka tegevused õppeperioodist (üliõpilaskonna organitesse kuulumine), ühiskondlikud ametid (vabatahtlikuks olemine), praktika (praktiline aktiivne tegevus), au-pair’ ina veedetud aeg (välismaalelamise kogemus) ja olulisemad hobid.

2. Objektiivse tagasiside hankimine

Teine tähtis samm: hankida tagasisidet. Perekonnalt, kolleegidelt, tuttavatelt ja sõpradelt tasub paluda avameelset, ilustamata hinnangut su tugevuste ja puuduste kohta. See ei maksa midagi, kui välja arvata eneseületus, mida nõuab julgus küsida. Reeglina tundub saadud tagasiside neis kohtades, mida ise enese suhtes eriti kritiseeritakse, leebem kui oodata osatakse – see mõjub julgustavalt. Teisalt vähendab kõrvalseisja aus arvamuseavaldus võimalikku enese ülehindamist teistes aspektides.

3. Praktiline kasutamine

Kolmas samm tähendab kohandamist. Mõeldud ei ole oma isiksuse sobitamist väljapakutud ametikohale, see annab tulemuseks vaid isiksuse „kõverdumise“.

Oluliselt enam tähendab see enese kohta saadud teadmiste ülekandmist nõudmistele pakutavate ametikohtade suhtes. Seejuures tuntakse selgelt ära oma piirid, millele tuleks kindlaks jääda ning kui hästi pakutav töö võiks sobida.

Nõudmiste ja põhioskuste vastandamisel märkad sa täpselt (kui oled enda suhtes aus olnud), kui pakutav amet ja sa ise kuidagi kokku ei haaku ning kandideerimisele ei tasu aega raisata; või kui su sees hakkab hoopis põlema innustusest tekkinud tuluke võitmaks endale pakutavat töökohta. Viimasel juhul tekib inimeses positiivne energia ja vaimustus, mis juba kandub iseenesest üle ka töövestlusesse ning muutub tunnetatavaks vastaspoolele. See muudab kandideerija jõuliseks ning veenvaks.

Pea meeles - vaid siis, kui sul on julgust olla enesekindel ja isikupärane ehk turunduse keeles „unikaalne“ – on sul võimalus oma isiksusega silma jääda. Ja sellest kõik sõltubki.

Mis jääb meist maha ja mis seisab meil ees - on vaid pisiasjad võrreldes sellega, mis peitub meie sees. (Oliver Wendel Holmes, ameerika kirjanik ja arst).

Artikkel järgneb nädala pärast

Allikas: www.monster.de