Eurotoetuste abil paraneb töötajate tervis

Sotsiaalminister kinnitas programmi, mille eesmärk on tööealiste inimeste tervist parandada ning vähendada tervisehädade tõttu töölt kõrvalejäämist.  Sotsiaalministri Maret Maripuu sõnul on äsjakinnitatud programm hea näide sellest, kuidas juunis Maailma Terviseorganisatsiooni poolt vastu võetud Tallinna Harta põhimõtteid igapäevaelus kasutada. „Juunis kinnitasid enam kui poolesaja riigi terviseministrid Tallinnas, et investeering tervisesse loob heaolu ja jõukust. Eesti on võtnud enesele teenäitaja rolli, püüdes tööturuprobleeme leevendada inimeste tervist parandades.” Programmis on väga olulisel kohal kohalike omavalitsuste ja maavalitsuste töötajate koolitamine tervisedenduse alal. Suurema osa inimese tervist mõjutavast keskkonnast kujundab kohalik tasand, mistõttu on väga oluline, et arvestataks otsuste mõju inimeste tervisele.  Programmiga toetatakse nõu, ekspertabi ja koolitustega ka ettevõtteid ja organisatsioone, kes soovivad arendada tervislikku keskkonda töökohal. Programmiga arendatakse välja alkoholisõltuvuse varase avastamise ja nõustamise süsteem, et toetada alkoholisõltuvusega inimesi ja nende peresid. Samuti on plaanis korraldada tervislikke eluviise propageerivaid teavituskampaaniaid. Kuni 2013 aastani on meetme „Tervist toetavate valikute soodustamine” raames võimalik kasutada 176 470 588 krooni. Programmi „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2008 – 2009” eelarve maht on 17 972933 krooni, millest Euroopa Sotsiaalfondi osalus moodustab 15 055 933 krooni. Programmile lisaks on 2009 a. sügisel planeeritud avatud taotlusvoor, mille maht on üle kolme miljoni krooni. Programmi „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2008-2009”, rahastab Euroopa Sotsiaalfond, seda hakkab ellu viima Tervise Arengu Instituut.  Eesti tööinimeste tervisenäitajad on oluliselt halvemad kui Euroopa Liidus.  Oodatav keskmine eluiga Eestis erineb Euroopa Liidus riikide keskmisest viie aasta võrra, meeste puhul on vahe enam kui kuus aastat. 2005. aastal oli Eestis 64 700 tööealise inimese mittetöötamise põhjuseks haigus või vigastus. Halvast tervisest tingitud majanduskahju on erinevatel hinnangutel 6-15% SKP-st (Rahvastiku Tervise Arengukava 2009-2020). Lisainfo:  Triinu Täht, Rahvatervise osakonna peaspetsialist,  6269 142  , ([email protected])Ülla-Karin Nurm, Rahvatervise osakonna juhataja,  6269 145  ([email protected])