Statistika järgi on Eestis sel aastal pankrotistunud tunduvalt rohkem äriühinguid kui eelmisel aastal - selle aasta esimesel neljal kuul on pankrottide arv kasvanud 78% eelmise aasta samade näitajatega võrreldes. See toob kaasa nõudluse äriühingute saneerimis- ehk tervendamisõiguse ja praktika järele.
Kehtiva õiguse alusel on võimalik maksejõuetu isiku ettevõtte säilitamine ja jätkamine tervendamise ning kompromissi kaudu võlausaldajatega (võlgade vähendamine või tasumise tähtaja pikendamine), kuid seda eraldi regulatsiooni alusel ainult pankrotimenetluse raames, mis praktikas pole edukalt toiminud. Kompromisse sõlmiti 2006. ja 2007. aastal ainult viiel korral.
Saneerimisseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on maksejõuetuks muutunud isiku ettevõtte säilitamine siiani olnud keerukas. Eelkõige seetõttu, et võlausaldajad realiseerivad ettevõttesse kuuluvad esemed tagatisõiguste alusel või on maksejõuetu isik raskes majanduslikus olukorras sunnitud ettevõtte edasimajandamise jaoks olulisi üksikesemeid müüma, et rahuldada võlausaldajate nõudeid. Muu hulgas on need asjaolud tinginud vajaduse õigusliku regulatsiooni järele, mis võimaldaks ettevõtteid saneerida makseraskuste võimalikult varajases staadiumis pankrotimenetlusele eelnevalt.
Saneerimisseaduse eelnõus on pakutud makseraskustes äriühingutele välja täiesti uus menetlusprotsess, mis toetab äriühingu n-ö tervenemist võlgade ümberstruktureerimise ja muude meetmete abil, mis aitavad äriühingu majanduslikku seisukorda parandada ja ettevõtet kasumisse viia. Saneerimismenetluse eesmärk on pakkuda välja täiendav alternatiiv likvideerivale pankrotile, nagu on ka USA (Chapter 11), Saksamaa (Insolvenzordnung) ja Soome (Saneerauslaki) pankrotiseaduses.
Autor: Risto Agur
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.