\"Varade ja kohustuste hindamine\", Sergei Tšistjakov

"Sinu audiitorid ei usalda sind, sest üldjuhulaudiitorid ei võta raamatupidaja käest kinnituskirja," alustab Sergei omaettekannet, "aga kui juhtub raamatupidaja mingi sümpaatsem suslik olevat,eks siis ikka võtab."

Riigi raamatupidamise eeskirja kohta, mis võib mitmeljuhul ajale jalgu jäänuna tunduda ning mis eelneva ettekande ajal ka hulganistikommentaare sai, on Sergeil oma arvamus: "Ta võib küll vananenud olla, agamulle meeldib: hea ja konkreetne dokument!"

Sergei oskab rääkida ühest raamatupidajast, kes helistastalle kunagi selleks, et küsida, kust tuleb nõue, et OÜ-l peab olema audiitor -et tema on raamatupidamise seaduse juba 7 korda läbi lugenud, aga pole leidnud."No siis tuleb veel kaheksas kord lugeda," naerab Sergei ning laseboma selja taga asuval ekraanil mustaks minna. Miks? Lihtsal põhjusel: Sergei tahab, et keegi saalist ilma ekraaniabita vara definitsiooni ette oskaks lugeda.

Saal vaikib. Keegi pakub ühe asja, keegi teise, agaSergei tahab kõiki kolme kriteeriumi. "Mis on vara?" küsib ta japaneb kolm sõrme püsti.

Vara on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitavressurss, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel, mistõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel ja milletoetamismaksumus või muu bilansis kajastamisel aluseks oleb väärtus onusaldusväärselt määratletav.

Ajaline kriteerium tähendab seda, et seni, kuni minevikustoimuvat sündmust pole toimunud, ei saa öelda, et tegu on varaga. Riigisektorisei saa "tulevaste majandusliku kasu" tingimuse mitteteadmist pahakspanna, küll aga majandussektoris - kui meil on traktor, mis kasu ei too japõhikirjalist eesmärki ka ei teeni, siis vara see ka ei ole, aga samas on jualati võimalus see ära müüa, nii et tema väärtuseks loetakse tema müügihind.

Inventuur on viimane kontrollmehanism, aga ka inventuurisaab ära petta. "Põlevkivihunniku saab panna künka otsa!" naerabSergei.

Sergei räägib loo tehnikumist, mis hakkas ehitamapansionaati, aga nõukaaja lõpul läksid rahakraanid kinni ning ehitus jäipooleli. Maja hakkas lagunema, aga tehnikumi bilansist moodustas see ikka veel60%. Lõpuks, kui lapsed paneele ümber lükkama hakkasid, tulikellelgi vallast mõistus pähe ja asi tehti maatasa - oluline on see, etbilansis kajastatakse seda, mis on vara, tema füüsiline substants ei olesealjuures tähtis, kui tal väärtust pole.

Näiteks on Sergeil olnud juhtumeid, kus bilansis on vanadarvutid hoopis suurema jääkväärtusega, kui uued. Kui Sergei küsisraamatupidajalt, miks see nii on, siis tädi vaatas suurte silmadega otsa javastas, et see arvuti on ju hoopis uuem ja võimsam. "Aga miks see sulbilansis ei kajastu?" küsis Sergei. Või näiteks olukorrad, kui asutus onostnud korraga suurema hulga arvuteid, eesmärgiga need koolidele kasutusseanda, kuid jätnud need oma bilanssi - tegelikult peaks arvutid kajastuma ikkakoolide bilanssides.

"Mis teeb varast põhivara?" küsib Sergei saalikäest. "Kasutusiga," ütleb keegi nii arglikult, et Sergei tuleb vastaja juurdeja küsib, ega ta rahulolematu pole. "Raamatupidajad on niitagasihoidlikud, et isegi, kui neil on õigus, nad ei julge seda öelda. Kas teieülemused on teid palju tümitanud?" - "Jaaaa!" vastab saal ühtsekoorina.

"Põhivara ei soetata edasimüümise eesmärgil,"ütleb Sergei ning toob näite, kus asutus on ostnud tippjuhile auto (olulinemaksumus, Lexus ju, saab kasutada mitu aastat, osaleb tegevuses jne), aga siisnägi, et 3 kuu pärast müüdi see masin tippjuhi naisele ja näidati kui põhivaramüüki. "Kas ta oli põhivara?" küsib Sergei ja pakub, et oleks äkkipidanud olema hoopis kaubana arvel - aga siis ei oleks ju hinda nii soodsakssaanud - ning naerab: "Kadunud Mati Jostov on öelnud, et oleks tema niitark, kui tema naine tagantjärgi, küll tema oleks õnnelik." Asi ei olepõhivara, kui ta soetatakse edasimüügi eesmärgil.

Samuti tahetakse vara võimaluse korral ikka suuremananäidata ning rekonstrueerimisel unustatakse, et see jupp, mis maha lammutati,tuleks ju maha kanda. Näiteks toob ta ühe eraettevõtja, kelle bilansistmoodustas 80% asfalttee. Tulid veetorustike panijad, kaevasid tee üles,kaevasid kinni, siis tuli Eesti Energia, kaevas üles, pani kaablid, kaevaskinni, siis tulid telefonipoisid... aga kellelgi seal firmas polnud piisavaltoidu, et ega see tee ju paremaks ei läinud kõigi nende lahti- jakinnikaevamistega, et tema väärtus pidevalt tõusma oleks pidanud.

Raamatupidaja peaks täitma oma rolli siis, kui keegiütleb, et ärme näitame seda demontaažina, näitame, et see on lihtsaltparendamine. Raamatupidaja peaks, ütleb Sergei, olema nii, naguvanasti öeldi Eesti perekonnas, et mees on pere pea, kes otsustab kõik, aganaine on kael, kes otsustab, kuhu pea vaatab.

Aastaaruannetes on tihti eksimuseks ka see, et firmavaidleb kellegagi kohtus ja kirjutab, et tegi eraldise kohtukulude kattekstulevikku - aga jurist osutab ju teenust tulevikus, kuigi arve esitatiminevikus!

Eraldise saab teha alles siis, kui sündmus on jubatoimunud, juriidiliste kulutuste bilansi kandmine ei tohiks toimuda. Sergeitoob selle jutu peale näite, et ta saaks ju praegu kümneks aastaks lepingud ärateha, kõik bilanssi kanda ja Äripäeva TOP100 olles tasuta reklaami.

Näiteks rongaema-kaasuse puhul oli teada, et arvatavastikaotatakse, aga tulevased advokaaditunnid ei oleks enam tekkepõhiseraamatupidamise alla kuulunud - võib ju teada olla, et kohtulahing kaotatakse,aga keegi ei tea, kui palju selle eest maksma peaks.

Asjad peavad bilansis olema likviidsuse järjekorras: kuimeil on külmutatud vahend, siis see külmutatud vahend ei ole mitte ülevalotsas, vaid kusagil allpool.

Kui Sergei audiitorite eksamil ühe riukaliku küsimusekoostas (hulgimüügifirmast peteti võltsitud maksekorraldusega välja 2autokasitäit õlut. Hulgimüügiladu kajastas müügitehingut, kuigi vahepealpolitseinikud nentisid, et tegu oli vargusega ja õlut kätte ei saa, ningkajastas need bilansis ebatõenäoliselt laekuvaks. Kas juhtkond esitas informatsiooniõigesti, jah/ei?), siis vastasid mitmed nii, et korrigeerisid vara nulli, agajätsid sealjuures tulu nulli korrigeerimata - tegelikult aga oleks pidanudselle õlu kohe kuludesse kandma.

Sergei lõpetab oma ettekande tõdemusega, et kuidefinitsioonid on selged, peaks ka raamatupidamises enese kehtestamine üsnakerge olema, sest väga paljud asjad tulenevad just põhidefinitsioonidest.

Autor: Maria Kupinskaja