Ümbrikupalka sai 14 protsenti töötajatest

Instituut viis küsitluse läbi eelmise aasta novembris, mil majanduskriisist olid alles esimesed ilmingud.

Sama seis ümbrikupalga saajatega oli ka 2004. aastal.

 

Regulaarselt maksti ümbrikupalka 6% küsitletutest, sama palju kui aasta varem.

Vahetevahel sai sellisel moel töötasu 8%, mis on kaks protsendipunkti rohkem kui 2006. aastal.

Enamasti maksid ümbrikupalka ehitus- ja teenindusettevõtted, vähem esines ümbrikupalga maksmist kaubanduses ning tööstuses.

 

Ümbrikupalka saanud töötajate musta raha osakaal oli mullu keskmiselt 35 protsenti palgast. 2006. aastal oli sama näitaja 51 protsenti, ning 2005. aastal 39 protsenti.

 

Üldine arvamus ümbrikupalkade kohta on Eestis negatiivne, selgub uuringust: 82 protsenti töötajatest ei poolda ümbrikupalkade maksmist, kuid 2006. aastal oli niimoodi arvajaid koguni 85%.

32%  ümbrikupalga saajatest oli rahul oma illegaalse palgaga, 37% olid rahulolematud ning 3% olid  selle suhtes  ükskõiksed.

 

Rahulolematutest ümbrikupalga saajatest rohkem kui pooled  (55%)  uskusid, et kui nad ei nõustuks ümbrikupalgaga, kaotaksid nad oma töökoha.

 

EKI arvates  on tekkimas oht, et majanduslanguse ning kiire hinnatõusu tõttu hakkavad raskustes ettevõtjad makse „optimeerima”.

 

Samuti võivad töötajad kindlustunde vähenemise tõttu lihtsamini ümbrikupalgaga leppida.

Ümbrikupalga maksmisega  rahulolematuse põhjused olid järgmised:

ümbrikupalga saajal puudub või väheneb  ravi- ja pensionikindlustus,see on ülekohtune ausate maksumaksjate ja ettevõtjate suhtes,sotsiaalsfäärile ei laeku makse,ümbrikupalga saajal puudub tööandja vastu seadusandlik kaitse,

riigile ei laeku makse,

riik ei saa pakkuda teenuseid,

ümbrikupalga saajal on raskendatud pangast laenu võtmine.

 

Kokku sai riik möödunud aastal ümbrikupalga maksmisest maksutulukaotust ligi 2,2 miljardit krooni.