Investeerimishoiusesse investeerimine ei ole alati riskivaba

Finantsinspektsioon juhib tähelepanu, et pankade poolt pakutavatesse investeerimishoiustesse investeerimine ei ole alati riskivaba. Finantsteenuste – näiteks hoiuse ja investeerimise - kombineerimine võimaldab teenuse pakkumisel ja reklaamimisel lihtsustatud lähenemisi. Teenuse sisu täpsemalt analüüsimata võib tekkida ekslik arvamus investeerimishoiusest kui täiesti riskivabast investeerimisviisist. Investeerimishoius on tähtajaline hoius, mille intressimäär sõltub finantsinstrumentide või muu hoiusega seotud vara väärtuse muutusest. Investeerimishoiusega võib teenida tavalise tähtajalise hoiusega võrreldes kõrgemat intressi. Finantsinspektsioon kehtestas 6. märtsil 2008 soovitusliku juhendi „Nõuded investeerimishoiuse tingimuste kohta avaldatavale lepingueelsele teabele”, mille eesmärgiks on suunata pankasid avaldama enne kliendiga lepingu sõlmimist investeerimishoiuse tingimuste kohta asjakohast ja piisavat teavet. Finantsinspektsioon juhib tähelepanu järgmistele asjaoludele: 1) Riskipreemiaga investeerimishoiuse korral maksab klient pangale teenustasuna riskipreemia. Riskipreemiat pank kliendile üldjuhul tagasi ei maksa. Riskipreemiaga investeerimishoiusse investeerimisel võib saada ka kahju. Seda juhul, kui hoiulepingu tähtaja lõppemisel väljamakstava intressi summa ei ületa riskipreemiaks makstud summat. 2) Investeerimishoiuse intress ei ole üldjuhul garanteeritud. Kui investeerimishoiuse alusvara väheneb, siis võib pank intressi mitte maksta. See tähendab, et klient tähtajaliselt investeerimishoiuselt tulu ei teeni. 3) Tagatisfondi seaduse kohaselt ei hüvitata hoiuste tagamise osafondi arvel hoiuseid, mille intressimäär on oluliselt kõrgem muude sarnaste tingimuste ja suurusega hoiuste intressimäärast selles samas krediidiasutuses. Intressi piirmäära, millest kõrgema intressimääraga hoiuseid ei hüvitata, määrab igal hoiuste hüvitamise juhtumil Tagatisfondi nõukogu. Finantsjärelevalve soovitab enne investeerimishoiusesse raha paigutamist hoolikalt tutvuda konkreetse teenuse tingimustega. Vajadusel tuleb teenuse osutajalt küsida tingimuste tähenduse ja sisu kohta täiendavaid selgitusi ja kinnitusi. Lisaks juhib inspektsioon üldiselt tähelepanu maksukorralduse seaduse §-le 84, mis võib puudutada ka kombineeritud teenuseid. Kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Finantsinspektsiooni tähelepanujuhtimine ei tähenda hinnangut investeerimishoiuse kui teenuse kohta, seda ei saa käsitleda finants- ega maksualase nõustamisena, vaid see osundab teenuse olulistele aspektidele, mida tarbijal tuleb enne teenuse ostmist silmas pidada.